Tehingutest kinnisasjadega üldiselt

Kinnistu omaniku muutmiseks on vajalik notariaalne leping. Samuti kinkimiseks ja pantimiseks, kuid mitte üürileandmiseks, milleks piisab lihtkirjalikust lepingust.

Notariaalsed lepingud kinnisasjadega koosnevad võlaõiguslikust ja asjaõiguslikust osast (võlaõiguslik leping ja asjaõiguslik leping). Võlaõiguslik leping sisaldab kõiki lepingu olulisi punkte ja põhimõtteliselt see ongi kogu leping osapoolte vahel. Asjaõigusliku lepinguga antakse üle kinnisasja omand ning see sisaldab poolte tahteavaldusi omandi ülemineku kohta muudatuste tegemiseks kinnistusraamatule. Selle kohta vaata täpsemalt artiklit Asjaõigusleping Notariaalsed lepingud kinnisasjadega koosnevad võlaõiguslikust ja asjaõiguslikust osast (võlaõiguslik leping ja asjaõiguslik leping). Võlaõiguslik leping sisaldab kõiki lepingu olulisi punkte ja põhimõtteliselt see ongi kogu leping osapoolte vahel. Asjaõigusliku lepinguga antakse üle kinnisasja omand ning see sisaldab poolte tahteavaldusi omandi ülemineku kohta muudatuste tegemiseks kinnistusraamatule. Selle kohta vaata täpsemalt artiklit Asjaõigusleping [Asjaõigusleping]⁠.

Sõlmitud tehingutega soovitud õigusmuudatused kantakse kinnistusraamatusse. Kui kanne jääb tegemata (nt riigilõivu tasumata jätmise tõttu), siis kinnistu omandaja ei saa omanikuks, hoolimata sellest, et ostja ja müüja on omandi üleandmiseks mingi kuupäeva kokku leppinud. Vaata lähemalt artiklit kinnistusraamatu kanne Sõlmitud tehingutega soovitud õigusmuudatused kantakse kinnistusraamatusse. Kui kanne jääb tegemata (nt riigilõivu tasumata jätmise tõttu), siis kinnistu omandaja ei saa omanikuks, hoolimata sellest, et ostja ja müüja on omandi üleandmiseks mingi kuupäeva kokku leppinud. Vaata lähemalt artiklit kinnistusraamatu kanne [Kinnistusraamatu kanne]⁠.

Kinnistu ostmise eelleping, millega müüja võtab kohustuse ostjaga päris müügileping hiljem sõlmida, peab olema samuti notariaalne. Vastasel juhul see ei kehti.