Lepingurikkumisest üldiselt

Lepingute täitmine on tihti seotud erinevate probleemidega. Halvimal juhul on leping kirjalikult vormistamata ja poolte vahel tekib vaidlus selle sisu üle. Selles olukorras võib olla keeruline tõendada, mis oli täpsemalt lepingu eesmärgiks ja mis on poolte kohustused. Isegi kui leping on kirjalikult sõlmitud, võib ta sisaldada lünki ja ebaselgust. Selle vältimiseks tuleb võimalikke probleeme võtta arvesse juba enne lepingu sõlmimist. Osapoolte kohustuste selge sõnastamine vähendab võimalike konfliktide ohtu.

Lepingu rikkumine on toimunud, kui kohustusi ei täideta sellisena, nagu kokku lepitud. Rikkumise olemus ilmneb võrreldes lepingulist eesmärki realiseerunud tegevusega. Lepingu täitmine on vigane, kui see kaldub kokkulepitust kõrvale teise poole jaoks kahjulikus ulatuses.

Müüja peamine kohustus on üle anda kokkulepitud lepingu objekt. Kui üleantud objekt ei vasta sellele, mis on kokku lepitud, siis on tegemist rikkumisega. Ostja peamine kohustus on maksta kokkulepitud hind. Ostja kohustuseks võib olla ka koostöö tegemine, näiteks anda müüjale asja üleandmiseks vajalikku infot.

Leping on pooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingu eesmärgi täitmine on sõltuvuses poolte poolt oma lepinguliste kohustuste täitmisega. Täitmine peab toimuma kokkulepitud ajal, kohas ja viisil. Kui üks pooltest rikub oma kohustusi, siis tavaliselt on ta kohustatud hüvitama sellega tekitatud kahju.

Peamised lepingu rikkumise viisid on täitmisega viivitamine [Viivitus]⁠ ja mittekohane täitmine [Mittekohane täitmine].⁠