Viivitus
Viivitus leiab aset, kui kokkulepitud tähtaeg oma kohustuse täitmiseks on möödunud, kuid kohustus on täitmata. Viivitus on aset leidnud hetkest, mil kokkulepitud ajal ja kohas ei ole lepingut täidetud sõltumata sellest, kas teisele poolele on eraldi meeldetuletus või nõue esitatud.
Mõnikord on juba eelnevalt ilmne, et üks lepingupooltest ei suuda õigeaegselt oma kohustust täita. Sel juhul võib teine lepingupool lepingust taganeda juba enne täitmise tähtpäeva saabumist, teatades eelnevalt taganemise kavatsusest rikkunud lepingupoolele. Rikkunud lepingupoolel on sel juhul veel võimalus oma kohustuse täitmist kas tagada või kinnitada. Taganemisest ei pea aga teatama, kui rikkuv lepingupool on ise teatanud, et ei kavatse oma kohustust täita.
Juhul, kui lepingupool viivitab rahalise kohustuse täitmisega, võib teine pool nõuda temalt viivise tasumist. Selline õigus on isegi siis, kui leping viivist ette ei näe, sel juhul kohaldub seadusjärgne viivis. Mõistlikes piirides võivad lepingupooled kokku leppida seaduses sätestatud viivisest suurema viivise maksmise kohustuse.