Hüpoteek

Hüpoteek on kinnistule (vt. artiklit [3.2.1 kinnisasjadest üldiselt]) seatud pant. Hüpoteegi seadmise leping peab olema notariaalne. Lepingus lepitakse kokku hüpoteegi summa, milliseid kohustusi see tagama hakkab ja millised lisakohustused kaasnevad. Hüpoteegi summa on rahasumma, mille ulatuses maksimaalselt kinnistu vastutab kohustuse eest. Kui kohustust ei täideta, siis võib hüpoteegipidaja nõuda, et kinnistu läheks sundmüüki ja sellest saadud rahast saab hüpoteegipidaja endale kohustuse katteks võlgnetava summa, kuid mitte rohkem kui hüpoteegisumma. Kui aga reaalselt võlgnetav summa on väiksem kui hüpoteegisumma, siis saab hüpoteegipidaja endale vastava võlgnetava summa. Hüpoteek ilma tagatava nõudeta ei anna hüpoteegipidajale mingit rahalist õigust.

Hüpoteegiga saab tagada mistahes rahaliselt väljendatavaid kohustusi. Rahalise kohustuse võtja ei pea olema sama isik, kes on kinnistu omanik. Samuti saab tagada nii tulevikus võetavat kohustust kui ka juba pikemat aega kehtinud võlga.

Hüpoteek saab kinnistusraamatusse kandmisel endale järjekoha. Samale kinnistule saab seada mitu hüpoteeki sama või erineva hüpoteegipidaja kasuks. Tasumata võlgnevuse korral läheb kinnistu sundmüüki ja hüpoteegipidajad saavad laekuvast rahast oma võlad tasutud ükshaaval, vastavalt hüpoteekide järjekohtadele. Kui kinnistu väärtusest ei piisa, siis tagapool asuvad järjekohad jäävad rahast ilma. Kui kinnistu müügist saab rohkem raha kui kõikide hüpoteegipidajate nõuete summa, siis ülejääva raha saab kinnistu omanik endale.

Üks hüpoteek võib samaaegselt koormata ka mitut kinnistut või kinnistu mõttelist osa.