Kinnisasjadest üldiselt

Kinnisasi on maatükk oma oluliste osadega. Kinnisasjade kohta peetakse kinnistusraamatut, kuhu kantakse lisaks maatükkidele ka korteriomandid ja hoonestusõigused.

Seaduses kasutatakse ka mõisteid kinnistu, katastriüksus ja krunt, neil kõigil on oma tähendus, mis on teistest erinev. Kinnistud on maatükid, mis on kantud kinnistusraamatusse. Kinnistuteks on ka korteriomandid ja hoonestusõigused, mis samuti kantakse kinnistusraamatusse. Kinnistusraamat on register, kus on kirjas õiguslik informatsioon: omanik, hüpoteegid ja osad kolmandate isikute õigused. Samuti näeb sealt ka kinnistu suurust ja registriosa numbrit. See info on avalikult kõikidele huvilistele nähtav kinnistusraamatust. Info sõlmitud üüri- ja rendilepingute kohta pole kinnistusraamatust reeglina nähtav, kuid rendilepingu osapooled võivad selle nähtavaks teha, paludes notaril edastada kinnistusosakonnale avalduse üürilepingu kohta märke tegemiseks kinnistusraamatusse.

Täpsemat majanduslikku teavet kinnisasja kohta saab maakatastrist. Iga kinnisasi võib koosneda ühest või mitmest katastriüksusest, mille kohta saab maakatastrist teada, kus ta paikneb, millise kujuga on maatükk, sealt saab ka kaardi ja teavet maakasutuse sihtotstarbe kohta. Kolmas termin, krunt, tähendab maatükki, millele on antud ehitusõigus. Seega võib üks kinnisasi koosneda mitmest katastriüksusest ja olla ka krundiks.

Kinnistutega tehtavad tehingud peavad vastama oma spetsiifilistele nõuetele, mille kohta loe täpsemalt artiklist Tehingud kinnisasjadega Kinnistutega tehtavad tehingud peavad vastama oma spetsiifilistele nõuetele, mille kohta loe täpsemalt artiklist Tehingud kinnisasjadega [Tehingutest kinnisasjadega üldiselt]⁠.