Äritegevusest üldiselt
Ettevõtlusvabadus ehk isiku õigus tegeleda äritegevusega on Eestis põhiseaduslik õigus. Vastavalt põhiseadusele reguleeritakse ettevõtlusega tegelemise täpsemad tingimused seaduses. Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus (MSÜS) kordab põhiseadusliku ettevõtlusvabaduse printsiipi sätestades, et igal ühel on õigus igal ajal mis tahes tegevusalal vabalt alustada, teostada ning lõpetada majandustegevust. MSÜS järgi on majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga ja püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Ettevõtlusvabaduse põhimõte kehtib Eestis ka teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi ettevõtjale. MSÜS koondab endasse majandustegevuse üldpõhimõtted, üldnõuded ning majandustegevuse piiramise korra ning alused. MSÜS kohaselt võib siiski mõnel tegevusalal majandustegevust täielikult keelata või seda loakohustusega piirata, kui see on tulenevalt olulisest avalikust huvist põhjendatud ja vastav keeld või piirang on seadusega sätestatud.
Lubatavuse alusel jagatakse äritegevus kolme kategooriasse:
äritegevus, mis on registreerimise ja loakohustuse vaba
teatamiskohustusega äritegevusala
loakohustusega äritegevusala
Ülalmainitud teatamiskohustus ja loakohustus peavad olema vastavat majandustegevusala puudutavas eriseaduses eraldi sätestatud.
Ettevõtjad, kes soovivad tegeleda erinõuetega tegevusalal, peavad enne tegevuse alustamist esitama Majandustegevuse registri kaudu vastava loataotluse või teate majandustegevuse alustamise kohta erinõuetega tegevusalal. Lisaks MSÜS kehtivad eriseadused, mis sätestavad vastava tegevusala erinõuded ja koos tegevusloa kohustuse kutsetegevusaladele (advokaadid, audiitorid, pankrotihaldurid, vandetõlgid, ja patendivolinikud) ning finantsasutustele (krediidiasutused, kindlustusfirmad, investeermisühingud).
Eestis on erinevad ettevõtlusvormid sätestatud äriseadustikus. Vastavalt äriseadustikule on ettevõtja füüsiline isik [1.2.1 FIE-dest üldiselt], kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsiv tegevus, ning äriseadustikus sätestatud äriühing. Äriühing on täisühing [1.3 Täisühing ja usaldusühing], usaldusühing [1.3 Täisühing ja usaldusühing], osaühing [1.3.1 Osaühingust üldiselt], aktsiaselts [1.9 Aktsiaselts (artikkel tulemas)] ja tulundusühistu. Seaduses võib ette näha ka teisi äriühinguid. Füüsilisest isikust ettevõtja on eraisik, kes tegeleb iseseisva majandustegevusega. Täisühing ja usaldusühing on äriühingud, millel on vähemalt kaks osanikku, kes tegutsevad ühise ärinime all ning kellest vastavalt kõik osanikud (täisühing) või vaid üks osanik (usaldusühing) vastutab solidaarselt ühingu kohustuste ees kogu oma varaga. Osaühing ja aktsiaselts on kapitaliühingud, kus osanike ja aktsionäride vastutus piirdub nende sissemakse suurusega ning mis tegutseb oma juhtorganite (juhatus ja nõukogu) kaudu. Äriühingute kaudu majandustegevuse alustamise eelduseks on äriühingu asutamine ja äriregistris registreerimine.