Osaühingust üldiselt

Osaühingute asutamist ja tegevust reguleerib Äriseadustik. Osaühing on iseseisev, osanikest ja osanike varast eraldiseisev isik ja majandusüksus. See tähendab, et osaühing võib omada ja omandada kinnis- ja vallasvara ning teha tehinguid oma nimel. Osaühing vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. Osaniku vastutus osaühingu kohustuste eest piirdub tema sissemakstud kapitaliga ja osanik ei ole isiklikult vastutav osaühingu kohustuste eest.

Tänu osaühingu lihtsale asutamisele ning madalale osakapitali nõudele (vähemalt 2500 eurot) on osaühing kõige levinum ettevõtlusvorm Eestis. Erinevalt aktsiaseltsist on osaühingut puudutav õiguslik regulatsioon lihtsam ning võimaldab osanikel vabamalt otsustada, kuidas organite vahelist sisesuhet korraldada. Osaühingu on seetõttu kujunenud lihtsamat tüüpi äritegevuse vormiks, kus ka osanikud ise osalevad osaühingu juhtimises ning teostavad otsesemat kontrolli juhatuse üle kui aktsiaseltsi puhul.

Osaühingut on võimalik asutada ka ilma esmaseid osakapitali sissemakseid tegemata, kui planeeritav osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot ja kui asutajad on füüsilised isikud. Sellest hoolimata ei ole asutajad vabastatud sissemakse tegemisest täielikult. Sissemakse osakapitali tuleb ära teha põhikirjas määratud tähtaja jooksul alates osaühingu asutamisest. Osaühing loetakse tekkinuks, kui see on äriregistrisse kantud. Osaühingu asutamise kohta loe lähemalt Osaühingut on võimalik asutada ka ilma esmaseid osakapitali sissemakseid tegemata, kui planeeritav osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot ja kui asutajad on füüsilised isikud. Sellest hoolimata ei ole asutajad vabastatud sissemakse tegemisest täielikult. Sissemakse osakapitali tuleb ära teha põhikirjas määratud tähtaja jooksul alates osaühingu asutamisest. Osaühing loetakse tekkinuks, kui see on äriregistrisse kantud. Osaühingu asutamise kohta loe lähemalt [Ettevõtte asutamine].⁠

Osaühingu osakapitali sissemaksete puhul on tegemist osanike esmaste investeeringutega osakapitali. Need investeeringud moodustavad osaühingu põhivara, mis tegevuse käigus koguneva varaga peab katma osaühingu kohustused.

Osaühingu kohustuslikeks organiteks on juhatus ja osanike üldkoosolek. Osaühingul võib olla ka nõukogu. Ainuosanik või osanike koosolek on osaühingu kõrgeim juhtorgan, kes otsustavad kõige tähtsamates osaühingut puudutavates küsimustes, nagu näiteks põhikirja muutmine, osakapitali suurendamine ja majandusaasta aruannete kinnitamine. Kuigi üldjuhul kehtib osaühingu puhul organi pädevuse üleandmise keeld, ehk siis osanike pädevusse antud küsimustes otsuste vastuvõtmist ei saa delegeerida mõnele teisele osaühingu organile, siis osanikud ise võivad vastavalt seadusele võtta vastu ka otsuseid, mis on muidu juhatuse või nõukogu pädevuses. Sellisel juhul vastutavad osanikud nagu juhatuse või nõukogu liikmed. Osanikud võivad võtta vastu otsuseid nii koosolekul kui ka koosolekut kokku kutsumata.

Osaühingu juhatus korraldab ja juhib osaühingu igapäevast tegevust ja esindab osaühingut. Juhatuse töökorda ei ole seadusega reguleeritud, kuid suuremates ettevõtetes on see kindlasti soovituslik sätestada.

Osanikud võivad põhikirjaga otsustada moodustada nõukogu, mis täidab järelevalve funktsiooni juhatuse üle ja seega praktikas esindab osanike huve osanike enda või nende esindajate osalemise kaudu nõukogus. Juhul, kui osaühingul on nõukogu, täidab nõukogu mõningaid ülesandeid, mis on muul juhul osanike pädevuses, nagu nt. valib juhatuse liikmed.