Kahju hüvitamine
Kui lepingupool rikub kohustust, võib teine lepingupool koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda kohustust rikkunud osapoolelt kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui rikkunud lepingupool kohustuse rikkumise eest ei vastuta (vastutusest vabanemise kohta vaata artiklit Kui lepingupool rikub kohustust, võib teine lepingupool koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda kohustust rikkunud osapoolelt kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui rikkunud lepingupool kohustuse rikkumise eest ei vastuta (vastutusest vabanemise kohta vaata artiklit [Lepingu rikkumise tagajärgedest üldiselt]) või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
Kahju hüvitamise nõuete kohaldamisala on väga ulatuslik (lepingu rikkumine, seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, kahju õigusvastane tekitamine). Sõltumata kahjunõude alusest on kahju hüvitamise eesmärgiks asetada kannatanu olukorda, kus ta oleks olnud kahju mittetekkimise korral.
Oluline on arvestada, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes sellise kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Lisaks peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
Samuti tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga.
Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel, samuti muudel juhtudel, kui see on vastavalt asjaoludele mõistlik, võib kahjustatud isik nõuda kahju hüvitamist ka muul viisil kui rahalise hüvitise maksmisega.
Kohtupraktikas on korduvalt väljendatud, et kannatanu nõuet ei saa jätta rahuldamata üksnes põhjusel, et kannatanu ei ole eseme taastamise kulusid veel kandnud. Kahju hüvitamise nõude esitamisel enne kulude kandmist hindab kohus nõude suurust lähtuvalt kogutud tõenditest. Nii võib kohus lugeda hüvitise suuruse tõendatuks mh kahjustatud eseme taastamise hinnapakkumisega või tööde kalkulatsiooniga. Samuti võimaldab seadus kahju hüvitamise nõuet lahendada ka juhul, kui tuvastatud on kahju tekitamine, kuid teadmata on kahju täpne suurus. Sellisel juhul võib kohus otsustada kahju suuruse kõiki asjaolusid arvestades oma siseveendumuse kohaselt.