Mida tuleks arvesse võtta intellektuaalomandi strateegia väljatöötamisel?

Esimese tegevusena on soovitatav välja selgitada, milline intellektuaalne omand on juba ettevõttel olemas ning millele oleks veel kaitset tarvis ning ühtlasi tuleks kindlaks määrata, kes peaks ettevõtte siseselt intellektuaalomandi õiguskaitse eest vastutama.

Teiseks, tuleks kindlaks teha, kas ettevõte kasutab teistele isikutele kuuluvaid intellektuaalomandi õigusi ning kas vastavate õiguste kasutamise eest on näiteks tasutud litsentsitasud.

Lisaks, tuleks selgitada intellektuaalomandi õigustega seotud muud võimalikud riskid ning kohustused.

Intellektuaalomandi strateegia väljatöötamisel tuleb arvesse võtta järgmist:

• ettevõtte äritegevuse tegevusvaldkondasid;

• ettevõtte geograafilist tegutsemise piirkonda (näiteks, kas äritegevus toimub lisaks Eestile ka teistes riikides);

• tootearenduse organiseerimist;

• koostööpartnerite valikut (näiteks tehnoloogiaprojektides);

• intellektuaalomandi strateegia ajakohastamist;

• intellektuaalomandi õiguste kasutamist (litsentsimine, müük);

• ühiste tehnoloogiaalaste projektide tulemuste kasutamist (võttes arvesse näiteks võimalikke vaidlusi ettevõtete ja haridusasutustega ühisprojektides, näiteks seoses tulemuste avaldamise ja rahalise kasutamisega);

• suuniste koostamist töötajatele;

• personali koolitamist;

• intellektuaalomandi õiguste haldamist (näiteks tööstusõiguste registreerimine, õiguste säilitamine ja rikkumiste jälgimine);

• töötajate õigusi leiutistele ja tootearenduse tulemustele (näiteks vabatahtlik hüvitis töötajatele).

Oluline on intellektuaalomandi strateegiat regulaarselt ajakohastada, et intellektuaalomandi õigused saaksid tõhusalt toetada äritegevust. Tagasiside tuleks saada ka isikutelt, kes tegelevad praktikas ettevõttesiseselt intellektuaalomandi õigustega seotud küsimustega.