Taotlused kohtumenetluses

Just menetlusosaliste taotlused on need, mis olulises osas kujundavad menetluse kulgu kohtus. Kohtu roll on eristada vajalikud taotlused ebavajalikest ning teha mõistliku aja jooksul menetluslikku kulgu õigesti suunavad otsustused. Väär on arusaam, et kohtult võib taotleda kõike ja kogu aeg. Vastupidi. Taotlus tuleb alati esitada, kui see on vajalik, kuid jätta esitamata, kui sellest taotlusest tegelikult midagi ei sõltu või see venitaks põhjendamatult kohtumenetlust. Menetluslike taotluste esitamine on ka üks indikaator, mille alusel saab kohus hinnata menetlusosaliste head tahet. Seega tuleks alati enne taotluse esitamist kaaluda, kas taotluse esitamine on õigeaegne, kohane ja vajalik. Kohtule taotluste esitamisel tuleb jälgida menetlustoimingu ja menetlusdokumendi üldiseid nõudeid. Üldreegel on, et kui menetlustoimingut ei tehta kohtuistungil (kus taotlused võivad olla suuliselt esitatud), siis tuleb see vormistada kirjalikult.

Oluline on teada, et taotlusena ei käsitleta menetlusosalise avaldusi, mis on õiguslikud väited ehk kui menetlusosaline taotleb mõne õigusnormi kohaldamist või kohaldamata jätmist.

Taotlusi saab esitada reeglina kogu menetluse ajal, kuid seadusest tulenevad erandid, mis võimaldavad taotluse esitamist ka näiteks väljaspool kohtumenetlust või pärast lahendi tegemist. Näitena võib tuua hagi tagamise, riigi õigusabi, kohtualluvuse kindlaksmääramise, menetlusabi, teistmise jne taotlused. Seadus näeb ette taotlusi, milliseid saab esitada ainult hageja ja ainult kostja, aga ka neid milliseid saavad esitada kõik menetlusosalised.

Taotluste esitamisega võivad kaasneda kulud vaid eeldusel, et see tuleneb seadusest. Konkreetse taotluse esitamisel tuleb kontrollida, kas taotluse esitamisega kaasneb näiteks kohustus anda tagatis, tasuda kautsjon või riigilõiv.

Taotluse rahuldab kohus suulise (protokolli kantava) või kirjaliku määrusega. Kõik määrused, mis ei ole edasi kaevatavad võib kohus lahendada suuliselt. Kui menetlusosaline ei ole sellega nõus, siis kuigi taolised määrused ei ole edasikaevatavad, on menetlusosalisel siiski õigus esitada sellele vastuväide. Viimane on oluline, et mittenõustumisele oleks võimalik viidata ja tugineda ka järgmises kohtuastmes.