Kohtumenetlus ja kohtuväline menetlus
Eestis on juriidilisi vaidlusi võimalik lahendada nii kohtuväliselt kui ka kohtumenetluse abil. Kohtuväline vaidluste lahendamine eeldab poolte kokkulepet. Kokkuleppe sõlmimiseks võib ja on soovituslik kasutada spetsialiste (juriidilised nõustajad, notarid jt). Lisaks eksisteerib selline kohtuväline vaidluse lahendamise võimalus nagu lepitusmenetlus, kus pooled valivad lepitaja või pöörduvad lepitusorgani poole. Kui läbirääkimised jäävad aga mingil põhjustel tulemusteta, võib iga isik oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse.
Kui pooled ei soovi või ei saa vaidlust lahendada kohtuväliselt, on nõudega võimalik pöörduda kohtusse. Eestis kehtib kolmeastmeline kohtusüsteem:
tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju lahendavad esimese astme kohtuna maakohtud ning haldusasju esimese astme kohtuna halduskohtud;
ringkonnakohtud on teise astme kohtud, kes vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid;
kõrgeim kohus on riigikohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras ning on ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuks.
Kohtule tuleb esitada nõuetekohased dokumendid ja tasuda riigilõiv. Kohtumenetlust on tsiviil- ja halduskohtumenetluses võimalik alustada ja menetlusdokumente kõigis menetlusliikides kohtule esitada elektrooniliselt portaali E-toimik kaudu. E-toimikusse saab siseneda ID-kaardi või Mobiil ID-ga ja esitatav avaldus tuleb digitaalselt allkirjastada [https://www.e-toimik.ee/].
Kohtuvaidluse lahendamisel võib isik esindada end ise või kasutada selleks esindajat (juristi või advokaati). Esindaja saab kohtus asja lahendamisel osaleda üksi või koos esindatavaga.
Kohtuotsused on sundtäidetavad ning nende täitmiseks võib pöörduda kohtutäituri poole. Eesti kohtutes tehtud otsused kehtivad ja on täidetavad ka välismaal. Vt Kohtuotsused on sundtäidetavad ning nende täitmiseks võib pöörduda kohtutäituri poole. Eesti kohtutes tehtud otsused kehtivad ja on täidetavad ka välismaal. Vt [Kohtuotsuse jõustumine ja täitmine] ja [Kohtuotsuse täitmine välismaal]
Kohtumenetlusega kaasnevad alati kulud, millede suurus sõltub erinevatest asjaolust, sh näiteks sellest, kes on valitud esindajaks, kui pikaks kohtumenetlus kujuneb, milline on hagi hind, mitu kohtuastet läbitakse jne. Kuna kohus jätab menetluskulud üldjuhul kaotanud poole kanda, tuleb kohtusse pöördumisel arvestada sisuliselt mõlema poole menetluskuludega ning ka sellest aspektist läbi kaaluda võimaliku saadava kasu ja kulude osa.