Haldusmenetlusest üldiselt
Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Ehk kui inimene leiab, et avalik-õiguslik isik (nt riik või omavalitsus) on mõne haldusakti või toiminguga rikkunud tema õigusi või piiranud tema vabadusi, võib ta oma õiguste kaitseks pöörduda halduskohtu poole.
Üldised põhimõtted tsiviilasjade ning haldusasjade lahendamisel on küllaltki sarnased. Haldusmenetluses ei esitata kohtule mitte hagi vaid kaebus. Kaebuse saanud halduskohus kontrollib samuti, kas kaebus vastab seaduse nõuetele (kas on olemas kõik kaebuses loetletud lisad, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse ning kas riigilõiv on makstud). Puuduste korral annab kohus kaebuse esitajale kuni 15 päeva aega, et puudused kõrvaldada. Kui kaebaja selle aja jooksul puudusi ei kõrvalda, tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale.
Kui kaebus vastab nõuetele, võtab kohus asja menetlusse ning toimub eelmenetlus nagu tsiviilasjade puhul. Erinevus tsiviilasjadest tuleneb eelkõige sellest, et kohtul on võimalik omal algatusel koguda täiendavaid tõendeid ehk rakendub halduskohtumenetlusele omane nn uurimisprintsiip. Kohus otsustab vajalike isikute kaasamise, otsustab, kas kaebus või protest vaadatakse läbi halduskohtuniku poolt ainuisikuliselt või kolmeliikmelises koosseisus, nõuab teistelt menetlusosalistelt kirjaliku seisukoha kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse kohta, selgitab välja, kas asja lahendamine on võimalik kompromissiga või muul viisil kokkuleppel.
Seejärel teeb kohus menetlusosalistele teatavaks asja kohtus läbivaatamise aja ja koha või asja kirjalikus menetluses läbivaatamise üksikasjad.
Kohtuistung toimub tavaliselt kaebuse saanud halduskohtus ning kaebuse vaatab läbi kohtunik ainuisikuliselt. Kohtuistung on suuline ja harilikult avalik. Seaduses toodud juhtudel võib istungi või osa sellest kuulutada kinniseks (nt riigisaladuse hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks, menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, lapsendamissaladuse hoidmiseks, alaealise või vaimse puudega isiku huvides jm juhtudel).
Halduskohus võib määrusega jätta kaebuse läbi vaatamata juhul, kui kaebuse esitaja ei ole mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmunud. Kohus võib asja läbi vaadata ka kirjalikus menetluses, kui kohtu hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata ning esiteks kõik pooled ja kolmandad isikud on nõustunud asja arutamisega kirjalikus menetluses või menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sealhulgas kui menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused.
Kohus võib asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras (lihtmenetlus), kui kaebusega kaitstava õiguse rikkumine on väheoluline. Õiguste rikkumine loetakse väheoluliseks eelkõige siis, kui vaidlusalune hüve on varaliselt hinnatav ja selle väärtus ei ületa 200 eurot. Lihtmenetluses järgib kohus üksnes halduskohtumenetluse olulisi põhimõtteid, tagab menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste, samuti oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Kohus võib asja lihtmenetluses läbi vaadata ka juhul, kui pooled ja kolmandad isikud on sellega sõnaselgelt nõustunud. Menetlusosaline võib nõusoleku asja läbivaatamiseks lihtmenetluses tagasi võtta üksnes menetlusolukorra olulisel muutumisel.
Tihti ei arvestada, et kaebuse esitamine ei takista üldjuhul vaidlustatava haldusakti täitmist ega andmist või toimingu sooritamist. Samas põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel võib kohus teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. Esialgne kaitse tähendab teisisõnu seda, et kohtul on õigus peatada vaidlustatava haldusakti kehtivus või täitmine, keelata vaidlustatava haldusakti andmine või toimingu sooritamine, või kohustada haldusorganit taotletavat haldusakti välja andma, toimingut sooritama või jätkuvat toimingut lõpetama (sarnane instituut hagi tagamisele).