Juhatuse liikme karistusõiguslik vastutus

Juhatuse liikme kohustuste rikkumine võib ühtlasi täita ka süüteo mõõtmed ning olla seega ka kriminaalkorras karistatav. Juhatuse liikme poolt põhikirjast või kõrgemal seisva organi otsusest tulenevat nõuet eirates osaühingule kahjuliku tehingu tegemine, kui sellega on põhjustatud osaühingule suur varaline kahju, võib olla kvalifitseeritav kui Karistusseadustiku (KarS) § 217.2 määratletud usalduse kuritarvitamine, mis on karistatav kas rahalise karistuse või kuni viie-aastase vangistusega.

KarS kohaselt on täiendavalt kuritegudena käsitletavad alljärgnevad äriühingutega seotud süüteod:

• Ärisaladuse ebaseaduslik saamine, kasutamine ja avaldamine (KarS § 377)

• Audiitor- ja erikontrolli tulemuste esitamata jätmine ja ebaõige esitamine (KarS § 379)

• Äriühingu varalise seisundi ja muude kontrollitavate asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamine (KarS § 381)

• Raamatupidamise kohustuse rikkumine (KarS § 381.1)

Samuti võib juhatuse liige olla karistusõiguslikult vastutav pankrotialaste kuritegude eest eelkõige maksejõuetuse põhjustamise (KarS § 384), võlausaldajate ebavõrdse kohtlemise (KarS § 384.1) ning lisaks ka varade varjamise eest pankroti- ja täitemenetluses (KarS § 385).