Juhatuse liikme valimine
Üldjuhul valivad ja kutsuvad juhatuse liikme tagasi osanikud, kes võivad sellekohase otsuse teha nii osanike koosolekul kui koosolekut kokkukutsumata. Kui osaühingul on nõukogu, on juhatuse liikme valimine ja tagasikutsumine nõukogu pädevuses.
Juhatuse liikme ametisuhte tekkimise üheks eelduseks on ka tema nõusolek. Vastavalt äriseadustikule valitakse osaühingu juhatuse liikmed tähtajatult, välja arvatud juhul, kui osaühingu põhikirjas on sätestatud volituste tähtaeg. Volituste tähtaeg ei taga siiski juhatuse liikmele tähtajale vastavat ametiaja kestvust, sest juhatuse liikme võib igal ajal tagasi kutsuda.
Kuna juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik, ei tohi piiratud teovõimega alaealine või täisealine isik kuuluda osaühingu juhatusse. Osanik võib olla samal ajal ka juhatuse liige, küll aga ei tohi sama isik kuuluda samal ajal osaühingu juhatusse ja nõukogusse, sest nõukogu peamine ülesanne on teostada kontrolli juhatuse tegevuse üle.
Osaühingu põhikirjaga võib ette näha ka täiendavaid nõudeid juhatuse liikme isikule. Antud nõuded ei tohi siiski olla ebaseaduslikult diskrimineerivad. Vastavalt äriseadustikule on juhatuse liikmena keelatud tegutseda isikul, kellele kohus on vastavalt karistusseadustiku §-dele 49 või 49 1 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isikul, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb osaühing, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel. Täiendavaid nõudeid juhatuse liikme pädevusele või kvalifikatsioonile võivad tuleneda ka eriseadustest (nt. panga juhatuse liikmele krediidiasutuste seadusest või kindlustusseltsi juhatuse liikmele kindlustustegevuse seadusest).
Uue juhatuse liikme kohta tuleb teha kanne äriregistrisse. Oluline on märkida, et äriregistrikandel on õiguslik tähendus vaid heausksete kolmandate isikute suhtes. Juhatuse liikme ametisuhe ja esindusõigus algab tema valimisest või otsusesse märgitud kuupäevast. Kui kolmas isik pidi teadma äriregistrikande ebaõigsusest, siis ei saa ta sellele tugineda. Seda näiteks juhul, kui osaühing on kolmandale isikule osanike otsusega eelnevalt tõendanud, et osaühingu poolt nimetatud kolmanda isikuga lepingu sõlminud isik oli lepingu sõlmimise hetkel juhatusest tagasikutsutud. Sel juhul on leping kehtetu, sest kolmas isik teadis esindusõiguse puudumisest.
Uue juhatuse liikme valimise otsusele kohalduvad Äriseadustikust tulenevad kõrgendatud vorminõuded. Kui juhatuse liige valitakse osanike koosolekul, peab koosoleku protokollija või juhataja olema senine juhatuse liige, kes on kantud äriregistrisse või osaühingu osanik. Nimetatud isiku poolt protokollile antud allkiri peab olema notariaalselt tõestatud või digiallkirjastatud. Eelpooltoodud nõue ei kehti, kui protokoll on notariaalselt tõestatud või otsustatakse juhatuse liikme volituste pikendamise üle või juhul kui uue juhatuse liikme äriregistrisse kandmise avaldusele kirjutab alla senine juhatuse liige või osanik. Kui osaühingul on nõukogu, siis kirjutab juhatuse liikme registrist kustutamise või juhatuse uue liikme registrisse kandmise avaldusele alla nõukogu esimees või tema poolt volitatud isik. Juhatuse liikme muutmise kandeavaldus tuleb esitada viivitamatult äriregistrile. Kandeavaldusse märgitakse ära juhatuse liikme isikuandmed (mh. tema elukoht), kandeavaldusele tuleb lisada juhatuse liikme valimise protokoll või otsus ning juhatuse liikme nõusolek. Kandeavaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või Ettevõtjaportaalis esitades juhatuse liikme poolt digitaalselt allkirjastatud. Kui uue juhatuse liikme kandeavaldusele annab digiallkirja ka uus juhatuse liige, siis sellega ta kinnitab oma nõustumist juhatuse liikmeks saamisega ning vastavust juhatuse liikmele esitatavatele nõuetele, mistõttu eraldi nõusolekut ei ole tarvis äriregistrile esitada.