Juhatuse liikme leping
Juhatuse liikme leping on leping juhatuse liikme ja osaühingu (või aktsiaseltsi või muu äriühingu) vahel, millega täpsemalt määratletakse juhatuse liikme õigused ja kohustused (vastutusvaldkonnad, ülesanded, lojaalsuskohustused, hüved), aga ka sanktsioonid ning juhatuse liikme ametisuhte lõpetamise kord.
Juhatuse liikme lepingu sõlmimine ei ole ettevõttele kohustuslik, kuid on igati soovitatav eelpool kirjeldatud tingimuste täpsustamiseks. Seda ka põhjusel, et juhatuse liikmele ei laiene Töölepingu seadus ega konkreersemalt selles sisalduvad töötaja õigused ja kohustused. Juhatuse liikme kohustuste, õiguste ja vastutuse üldpõhimõtted on küll Äriseadustikus määratletud, kuid konkreetsetes olukordades juhatuse liikme kohustuste täitmise korrektsuse hindamiseks on suureks abiks, kui juhatuse liikme ülesanded on lepingus täpsemalt kirjeldatud. Seda iseäranis puhuks, kui osaühingu juhatusse kuulub mitu isikut, kelle vastutusvaldkonnad on jaotatud. Samuti ka selleks, et juhatuse liikmele oleksid tagatud erinevad hüved nagu näiteks puhkus, haigushüvitised, ettevõtte ametiauto või telefoni kasutamise õigus või lahkumise kompensatsioon, on neis küsimustes tarvis kokku leppida juhatuse liikme lepingus. Õiguslikus tähenduses on juhatuse liikme leping üks käsunduslepingu alaliike, seega tuleb lepingu tõlgendamisel ja lõpetamisel arvestada ka Võlaõigusseaduse sätetega.
Kokkuvõttes peaks juhatuse leping sisaldama järgnevaid punkte:
Juhatuse liikme volituste algus ja lõpp, kui leping on tähtajaline
Võimalik vastutusvaldkond, täpsemad kohustused ja ülesanded;
tasu ja hüved (mh. boonused ja muud rahaliselt hinnatavad hüved ning hüvitised)
puhkus ja ajutise töövõimetuse (haigus) hüvitis
töölähetused ja kulude kompensatioon
täpsustatud konkurentsikeeld (mh. kas ja kui pikalt laieneb ka pärast lepingu lõppemist) ja muu võimalik äritegevuse piirang
ärisaladuse hoidmise kohustus
intellektuaalomandi sätted
lepingu lõpetamise alused
kohalduv õigus; ja
vaidluste lahendamise kord.
Juhatuse liikme lepingu tingimused peavad olema heaks kiidetud osanike koosoleku otsusega või nõukogu poolt, kui osaühingul on nõukogu. Selle nõude täitmine on väga oluline, vastasel korral on juhatuse liikme leping tühine. Osaühingu osanikud või nõukogu peavad ka määrama volitatud isiku, kellel on õigus lepingu juhatuse liikmega heakskiidetud tingimustel sõlmida.
Erandkorras võib juhatuse liikmel olla samaaegselt ka kehtiv tööleping osaühinguga. See olukord võib tekkida juhtumil, kui juhatusse valitakse seni töölepingu alusel töötanud osaühingu töötaja. Siinkohal on aga oluline järgida olulist põhimõtet, et juhatuse liige ei tohi teha ettevõttes kahe erineva lepingu alusel sama tööd. Juhul kui näiteks turundusdirektorina töölepingu alusel töötanud isik valitakse juhatusse, kust tema tegevusvaldkonnaks on osaühingu turundamise eest vastutamine, siis tuleb isikuga tööleping poole kokkuleppel lõpetada ning sätestada juhatuse liikme täpsemad tööülesanded juhatuse liikme lepingus. Samas ei ole välistatud juhatuse liikme töölepingu jätkumine mõne spetsiifilisema tööülesande täitmiseks (nt. raamatupidajana töötamine), mis ei ole seotud osaühingu juhtimisega.
Oluline on ka eristada juhatuse liikme lepingu sõlmimist ja ametisuhte algust. Juhatuse liikme ametisuhe ehk volitused tegutseda juhatuse liikmena ei alga juhatuse liikme lepingu sõlmimisest vaid isiku valimisest pädeva organi poolt. Sarnaselt ei lõpeta juhatuse liikme tagasikutsumine automaatselt juhatuse liikme lepingut. Seega on juhatuse lepingutes tihti kesksemaid küsimusi, millistes lepingu lõpetamise tingimustes kokku leppida. Kuigi äriseadustiku kohaselt ei ole tarvis juhatuse liikme tagasikutsumist põhjendada, siis juhatuse liikmega lepingulise suhte lõpetamise puhuks on reeglina tähtis määratleda, kas tegemist on lepingu nö. korralise ülesütlemisega või ülesütlemisega juhatuse liikme mõne kohustuse rikkumise tõttu. Tavaliselt välistab või piirab viimane lepingu lõpetamise alus ka juhatuse liikmele makstavat lahkumishüvitist.