Juhatuse kohustused

Juhatuse kohustused tulenevad otseselt seadusest, põhikirjast, kõrgemal seisva organi otsusest või juhatuse liikmega sõlmitud lepingust. Lähtudes juhatuse üldisest juhtimiskohustusest, on juhatusel kui osaühingu igapäevase äritegevuse eest vastutaval organil üldine pädevus tegutseda ettevõtet puudutavates küsimustes. Seega kõik küsimused, mida ei ole seaduse või põhikirja alusel antud osaühingu teiste organite vastutusse, kuuluvad juhatuse pädevusse. Sama kehtib ka küsimuste osas, mis oma olemuselt kuuluvad juhatuse pädevusse.

Seadus sätestab juhatuse peamised kohustused, milleks on osaühingu juhtimine ja esindamine. Juhtimiskohustused hõlmavad endas laias laastus osaühingu toimiva organisatsiooni loomist ja selle toimivuse tagamist, osaühingu tegevuse planeerimist, eelarve koostamist ning finantsjuhtimise süsteemi loomist ning äriliste otsuste vastuvõtmist ning tehingute tegemist. Oma juhtimiskohustuste täitmisel on juhatus kohustatud lähtuma osaühingu põhikirjalistest ja osanike poolt kehtestatud eesmärkidest. Juhatusel on siiski kohustus järgida vaid osanike või nõukogu seaduslikke korraldusi. Tulenevalt üldisest juhtimiskohustusest, peab juhatus enne täitmisele asumist veendumaosanike (või nõukogu) korralduse seaduslikkuses.

Seadus toob näiteks välja järgmised juhtimiskohustustest lähtuvad spetsiifilisemad juhatuse liikme kohustused:

• raamatupidamise korraldamine;

• maksudeklaratsioonide täitmine;

• majandusaasta aruande koostamine osanikele heaks kiitmiseks esitamiseks ning kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku tegemine;

• osanikele majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast vähemalt 4 korda aastas ülevaate andmine;

• kohustus teavitada viivitamatult osaühingu majandusliku seisundi olulisest halvenemisest;

• üldkoosoleku kokkukutsumise kohustus, kui osaühingul on netovara vähem kui ½ osakapitalist või vähem kui osakapitali seadusjärgne minimaalne suurus ehk 2500 eurot;

• anda osanikule tema nõudel teavet osaühingu tegevuse kohta ja võimaldada osanikul tutvuda osaühingu dokumentidega;

• osanike koosolekute kokkukutsumine ning otsuste eelnõude ettevalmistamine;

• osanike nimekirja pidamine, kui see kohustus pole üle antud EVK-le;

• äriregistritoimingute õigeaegne tegemine ning kandeavalduste allkirjastamine;

• osakapitali mitterahalise sissemakse tegemisel selle väärtuse hindamine;

• abinõude rakendamine, kui osanik ei tee õigeaegset sissemakset osakapitali;

• väljamaksete tegemise piirangute järgimine;

• laenukeelu järgimine;

• kohustus esitada pankrotiavaldus, kui osaühing ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja maksejõuetus on püsiv või varad ei kata osaühingu kohustusi.

Juhatuse liikme kohustuste täitmise nõuetekohasust mõõdetakse kohustuste täitmise standardite kaudu. Vastavalt seadusele peab osaühingu juhatus täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega ning lojaalselt. Hoolsuskohustuse kriteeriumiga on tagatud, et ainuüksi ettevõtte majanduslik kahju ei ole aluseks juhatuse liikme vastutusele, kui juhatuse liige suudab osanikele tõendada, et on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Korraliku ettevõtja hoolsusega tegutsemine tähendab juhatuse liikme kohustust tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisi. Majanduslikult kõige otstarbekamalt tegutsemist on kohtupraktikas sisustatud mitte kui majanduslikult kõige kasu toovama käitumisviisi valimist, vaid et heas usus on rakendatud optimaalseid abinõusid ja viise ettevõtte äritegevuse juhtimisel. Majanduslikult kõige otstarbekamalt käitumine eeldab samuti, et juhatuse liige peab oma tegevuses olema hoolas, informeeritud ning ei tohi võtta osaühingule põhjendamatuid riske. Juhatuse liikme lojaalsuskohustus on tihedalt seotud hoolsuskohustusega, sest korraliku ettevõtja hoolsusega käitumine eeldab, et juhatuse liige tegutseb osaühingu huvides. Lojaalsuskohustus tähendab, et juhatuse liige peab järgima oma ametisuhtes üksnes äriühingu huve ega tohi eelistada enda isklikke ega teise äriühingu huve enda juhitava osaühingu huvidele. Lojaalsuskohustus väljendub seaduses otseses konkurentsikeelus, saladuse hoidmise nõudes ning piirangutes tehingute tegemisel iseendaga.