Juhatuse esimees

Kui juhatuses on enam kui kaks liiget, valivad juhatuse liikmed endi seast juhatuse esimehe. Juhul, kui osaühingul on nõukogu, võib põhikirjaga anda juhatuse esimehe valimise kohustuse nõukogule. Seadus ei sätesta juhatuse esimehe täpsemat rolli. Osaühing võib eneseregulatsiooni põhimõttest lähtuvalt juhatuse töökorras täpsemalt määratleda juhatuse esimehe ülesanded. Praktikas on tavapärane, et juhatuse esimehe positsioonil on määrav tähtsus, kui osaühing on kehtestanud piiratud esindusõiguse. Sel juhul on tavaliselt esindamiseõigus juhatuse esimehel üksi ja teistel juhatuse liikmetel kas koos esimehega või mitmekesi. Piiratud esindusõiguse korral on vajalik juhatuse esimehe positsiooni kohta teha ka kanne äriregistrisse.

Praktikas on juhatuse esimehe volitused osaühingu siseselt ulatuslikumad, kuid juhatuse esimehe vastutust kolmandate isikute ees see ei mõjuta – selles osas on tema õiguslik positsioon samasugune kui teistel juhatuse liikmetel. Tüüpiliselt on juhatuse esimehel juhatuse koosolekute kokkukutsumise ja nende juhtimise kohustus. Juhatuse esimees vastutab, et juhatuse koosolek viidaks läbi juhatuse töökorra kohaselt ehk juhatus oleks otsustusvõimeline ning vastuvõetud otsused saanud ettenähtud enamushääled. Häälte võrdsel jagunemisel on tavapäraselt otsustavaks juhatuse esimehe hääl. On ka tavapärane, et osanikud või nõukogu on juhatuse esimehele andnud täiendavaid administratiivseid või järelevalve ülesandeid.