Volitatud esindaja

Volitusega annab üks isik (volitaja) teisele isikule (esindaja) õiguse enda nimel tehing teha selliselt, et tehingu allkirjastab esindaja, kuid õigused ja kohustused sellest tehingust tekivad volitajale. Volituse olemasolu tõendav dokument on volikiri. Esindamist volituse alusel reguleerib Tsiviilseadustiku üldosa seadus.

Volituse andmine on praktiline meetod võimaldada osaühingul tegutseda. Volituse võib anda konkreetse tehingu või mitmete tehingute tegemiseks. Volituse eriliigid on ka majandustegevuse üldvolitus, mis tähendab volitust selliste tehingute tegemiseks, mille olemasolu võib kolmas isik eeldada ettevõtte esindajal olevat lähtudes tema ametist. Kliendil peab olema kindlus, et ettevõtte ruumides tegutseval töötajal on õigus teha neid toiminguid, mis on tavapärased, arvestades töötaja tööülesandeid (poemüüjal õigus kaupu müüa või pangatelleril õigus sõlmida konto avamise lepinguid).

Juhatuse liige ei tohi volitusega anda kolmandale isikule edasi oma seadusjärgset esindusõigust tervikuna, sest see on vastuolus Tsiviilseadustiku üldosa seadusest tuleneva organi pädevuse üleandmise keeluga.

Volituse võib esindatav igal ajal tagasi võtta, ka juhul kui volitus oli tähtajaline. Volitus võetakse tagasi, teavitades sellest volitatud isikut, kolmandat isikut, kellega tehingu tegemiseks volitus antud oli, või avalikkust.