Osaühingu seadusjärgse esindamise piirangud
Seadusjärgne esindus ei ole piiramatu. Nii ei tohi juhatuse liige teha osaühingu nimel tehingut iseendaga. Vastavalt seadusele otsustavad osanikud, või nõukogu olemasolul nõukogu, juhatuse liikmega tehingu tegemise, selle tingimused ning tehingus osaühingu esindaja. Üsna tavapäraseks sedalaadi tehinguks on juhatuse liikme lepingu sõlmimine, mille tingimused tuleb enne lepingu sõlmimist heaks kiita osanike või nõukogu poolt. Osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing, mida ei ole heaks kiitnud osanike koosolek või nõukogu, on tühine. Antud piirang ei kehti, kui tehing tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Näiteks ei vaja toidupoodi opereeriva osaühingu juhatuse liige igakordset osanike nõusolekut poes ostlemiseks.
Seadusjärgne esindus võib olla piiratud ka ühise esindusõiguse kaudu. Osaühingu põhikirjas võib ette näha, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut ühiselt. Samas on võimalik kehtestada ka ühise esindusõiguse variatsoone nagu näiteks kahe juhatuse liikme ühine esindusõigus või esindusõigus koos juhatuse esimehega ning juhatuse esimehe üksinda esindamise õigus. Kolmandate isikute jaoks kehtib piiratud esindusõigus vaid juhul, kui selle kohta on kanne äriregistris.
Täiendavalt võib juhatuse liikme ametikohustuste ja esindusõiguse suhtes kehtida ka osaühingu siseregulatsioonist tulenevaid piiranguid, mis väljenduvad kas kõrgemal seisva organi (osanike koosoleku või nõukogu) otsuses, juhatuse liikme lepingus või ka põhikirjas. Nimetatud piirangud aga ei kehti kolmandate isikute suhtes. Näiteks võib osanike otsusega või põhikirjaga olla sätestatud tavapärase majandustegevuse raamest väljuvate või teatud rahalist piirmäära ületavate tehingute kohta nõue, et nimetatud tehingud peavad eelnevalt olema heaks kiidetud kas osanike või nõukogu poolt.
Täiendavalt võib juhatuse liikmele kohalduvas ametijuhendis või juhatuse liikme lepingu tingimustes olla täpsemalt määratletud juhatuse liikme vastutusvaldkonnad või tööülesanded, sõltuvalt osaühingu organisatsiooni vajadustest. Nimetatud täpsustatud töötingimustel ei ole tähendust kolmandate isikute ees, küll aga on need olulised hindamaks, kas juhatuse liige on oma hoolsus- ja lojaalsuskohustusi täitnud korrektselt, et välja selgitada, kas juhatuse liige vastutab osaühingule tekitatud kahju eest.