Osaühingu seadusjärgne esindamine

Seadusejärgselt on osaühingu esindamise õigus ja kohustus juhatusel. Esindusõigus ei ole kollektiivne ehk osaühingut võib esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole määratud teisiti. Osaühingu likvideerimisel on tema seadusjärgseteks esindajateks likvideerijad.

Juhatuse liikme esindusõigus tekib tema valimise hetkest koos muude juhatuse liikme õiguste ja kohustuste tekkimisega. Seega ei ole juhatuse volituste tekkimise algus seotud juhatuse liikme kandega äriregistrisse. Siiski kehtib juhatuse liikme kanne äriregistris kolmandate isikute suhtes õigena, välja arvatud juhul, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et juhatuse liikme ametiaeg on lõppenud seoses tema tagasikutsumise, tagasiastumise või põhikirjas sätestatud ametiaja lõppemisega.

Seadusjärgse esindaja poolt tehtud tehingud muutuvad osaühingu jaoks siduvaks, kui esindaja teeb tehingu osaühingu nimel ning seadusjärgse esindusõiguse piirides. Seadusjärgse esindaja tegutsemine peab olema väliselt ära tundav, eelkõige peab isik selgesõnaliselt väljendama oma tegutsemist osaühingu nimel, kuid see võib väljenduda ka konkreetsetes asjaoludes.