Põhikirja täiendav osa

Põhikirja võib täiendada ka reeglitega, mida seadus otseselt ei nõua, kuid mis võivad olla vajalikud osaühingu organite sisesuhete täpsustamiseks. Osaühingul on üldjuhul vabadus põhikirjaga täiendavaid küsimusi reguleerida eeldusel, et põhikirja sätted ei ole vastuolus seadusega.

1. Osadega seotud õiguste või osanike õiguste erisused

Osad võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega. Osadest võivad põhikirja kohaselt tuleneda erinevad õigused ja kui osad on kantud Eesti Väärtpaberite Keskregistrisse, peab see olema põhikirjaga sätestatud. Osadega seotud eriõigused võivad olla kehtestatud nii asutamisel kinnitatud põhikirjaga kui hiljem muudetava põhikirjaga. Viimasel juhul peavad eriõiguste kehtestamisega nõustuma osanikud, keda see puudutab.

2. Reservkapitali moodustamine

Kui ühing on otsustanud moodustada reservkapitali, siis peavad selle moodustamise tingimused olema kehtestatud põhikirjas. Reservkapital peab moodustama vähemalt 10% osakapitalist ja reservkapitali tuleb kanda igal aastal vähemalt 1/20 ühingu puhaskasumist kuni reservkapitali põhikirjajärgse määra saavutamiseni.

3. Osanike koosolekute pidamine ja otsuste tegemine

Juhul, kui ühing soovib kasutada seadusest sätestatust erinevat korda osanike koosolekute kokkukutsumisel ja läbiviimisel, tuleb see põhikirjaga sätestada. Näiteks võivad osanikud soovida teatud küsimustes rangemat häälteenamuse nõuet kui seaduses ette nähtud. Samuti võib ühingu põhikirjaga ette näha, et osanikud võivad osanike koosoleku päevakorras olevate punktide kohta koostatud otsuste eelnõusid hääletada elektrooniliste vahendite abil enne koosolekut või koosoleku kestel, kui see on tehniliselt turvalisel viisil võimalik.

4. Ühingu majandusaasta

Juhul, kui põhikirjaga ei ole sätestatud muud perioodi, loetakse ühingu majandusaastaks kalendriaasta.