Osade võõrandamine
Põhimõtteliselt on osad vabalt võõrandatavad teisele osanikule, kui seaduses või põhikirjas ei ole kehtestatud võõrandamise piiranguid. Seaduse järgi on osade kolmandatele isikutele võõrandamisel senistel osanikel ostueesõigus. Põhikirjaga võib aga ette näha erinevad osade võõrandamise reeglid, nagu näiteks, et osade võõrandamisel on tarvis teiste osanike, nõukogu või juhatuse nõusolekut. Samuti võib kehtestada seadusest erinevad ostueesõiguse tingimused. Tuleb aga silmas pidada, et kui hiljem soovitakse osade võõrandamist puudutavaid eriõigusi põhikirjaga muuta või tühistada, on selliseks põhikirja muutmiseks tarvis kõigi nimetatud eriõigusi omavate osanike nõusolekut.
Osade võõrandamise tehingu vorm sõltub sellest, kas osad on Eesti Väärtpaberite Keskregistris (EVK) registreeritud või mitte. Kui mitte, siis peab osade ostu-müügileping olema notariaalselt tõestatud. Notariaalne tõestamine on tehingu sisuline tõestamine ehk notaril lasub kohustus kontrollida poolte tahet ja selgitada võõrandamise õiguslikke tagajärgi pooltele.
EVK-s registreeritud osade võõrandamine toimub EVK reeglite järgi ja on vormivaba. Osa ülekandmine toimub väärtpaberikonto tehinguna ja selleks antakse vastav korraldus väärtpaberikontohaldurist pangale. EVK-s registreeritud osa omandi muudatusest läheb automaatne teada ka äriregistrile.