Vähemusosanike õigused
Kuigi seadus otseselt ei defineeri vähemusosalust või vähemusosaniku mõistet, on vähemusosanike õigused tuletatavad teatud osaluse suuruse nõudest otsuste vastuvõtmisel. Praktikas on enamus vähemusõigusi antud osanikele, kellele kuulub vähemalt 10% osakapitaliga esindatud häältest. Vähemusõigused jagunevad laias laastus positiivseteks õigusteks ehk aktiivseks õiguseks nõuda osaühingult mingi toimingu tegemist ning negatiivseks e. vetoõiguseks ehk takistada osaühingut teatud moel tegutsemast.
Positiivsete õiguste alla kuuluvad põhimõtteliselt kõik individuaalsed osanike õigused [Osaniku juhtimisega seotud õigused]. Lisaks on osanikel, kelle osadega on esindatud vähemalt 10% osakapitalist, alljärgnevad õigused:
nõuda osanike koosoleku kokkukutsumist
kutsuda ise osanike koosolek kokku, kui juhatus seda ei tee ühe kuu jooksul vastava nõude saamisest
nõuda enne koosoleku toimumist teatud küsimuste võtmist osanike koosoleku päevakorda
kui osaühingul ei ole nõukogu, nõuda mõjuval põhjusel juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu poolt
nõuda osanike koosoleku protokolli notariaalset tõestamist
nõuda erikontrolli korraldamist ja erikontrolli läbiviija määramist
nõuda likvideerija määramist kohtu poolt
vaidlustada likvideerimismenetluse bilanss ja vara jaotusplaan
Lisaks positiivsetele nõudeõigustele, annab seadus teatud osalusega osanikele õiguse osanike otsuseid blokeerida ehk vetoõiguse. Vetoõigus tuleneb sisuliselt kas seaduse või põhikirjaga sätestatud häälteenamuse nõudest. Oluline on märkida, et põhikirjaga ei ole võimalik leevendada seadusega kehtestatud maksimaalset häälte osakaalu otsuse vastuvõtmiseks, kuid on lubatud määrata rangemad häälte nõuded.
Kõrgendatud 2/3 häälteenamuse nõue ja selle kaudu 1/3 vähemusosanike vetoõigus puudutab reeglina osaühingu põhimõttelisi otsuseid, nagu näiteks
põhikirja muutmise otsustamine
osakapitali vähendamise ja suurendamise otsustamine
osaühingu lõpetamise otsuse ja lõpetatud osaühingu jätkamise otsuse vastuvõtmine
ühinemise, jagunemise ja aktsiaseltsiks ümberkujundamise otsustamine.
Täiendavalt tohib osaühingu täisühinguks ja teatavatel juhtudel usaldusühinguks ümberkujundamise üle otsustada vaid kõigi osanike heakskiidul.
Eesti äriühinguõiguses seni veel puuduvad mujal Euroopa riikides levinud efektiivsemad vähemusosanike õiguste garantiid, nagu näiteks vähemuse dividendinõue või vähemusosaniku võimalus osaühingust väljuda.