Tühised ja kehtetud osanike otsused
Osanike otsus võib olla ka tühine või kehtetuks tunnistatav. Erinevus on selles, et kui kehtetuks tunnistatavat otsust võib vaidlustada vaid teatud tähtaja jooksul, siis tühisuse tuvastamise nõue ei ole ajaliselt piiratud. Küll aga sätestab seadus, et otsuse tühisusele ei saa tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne äriregistrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat.
Vastavalt seadusele loetakse tühiseks selline osanike otsus, mis rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Tühiseks võib seega pidada osanike otsust, millega on mindud vastuollu osaühingu laenukeelu sätetega ehk otsustatud anda laenu osanikule, kelle häältega on esindatud rohkem kui 5% osakapitalist (v.a. kui osaühing ja nimetatud osanik kuuluvad samasse kontserni) või on tegemist seadusevastase osanikule osakapitali väljamakse tegemise otsusega. Heade kommete vastaseks võib lugeda otsuse, mille alusel (enamus)osanik üritab ebaausate vahendite abil teiste osanike arvel haarata osaühingu või selle majandustegevuse üle kontrolli. Oluliseks koosoleku kokkukutsumise korra rikkumiseks on olukord, kui kõigile osanikele ei ole teatatud koosoleku toimumisest nõuetekohaselt ja õigeaegselt või ei ole kokkukutsumisel esitatud päevakorda ega selgelt määratletud koosoleku toimumise aega või kohta. Otsuse tegemise korra rikkumiseks loetakse muuhulgas juhtumeid, kui juhatus jätab otsuse eelnõu osanikele välja saatmata või pole selgelt määratletud vastamise tähtaega või on hääletusele pandud küsimus ebaselge.
Kohus võib osaühingu vastu esitatud hagi alusel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osaniku otsuse. Seaduse all mõistetakse nii äriseadustikku, kui muud õigusnormi, mis vastab seaduse tunnustele. Nii loetakse seadusega vastuolus olevaks ja vaidlustatavaks näiteks otsust, mille vastuvõtmisel on rikutud kvoorumi või häälteenamuse nõudeid. Vastuolu põhikirjaga võib praktikas kõne alla tulla olukorras, kui põhikiri sätestab seadusest rangema nõude või lisatingimusi. Näiteks võib põhikirjaga olla kehtestatud kõrgendatud häälteenamuse nõuded või täiendavad kriteeriumid isikule, keda võib valida juhatusse.
Otsuse kehtetuks tunnistamiseks võib esitada hagi kohtusse kolme kuu jooksul alates osanike otsuse vastuvõtmisest. Pärast selle tähtaja möödumist enam otsust vaidlustada ei saa. Hagi otsuse kehtetuks tunnistamiseks võivad esitada:
juhatus või nõukogu kui organ
iga juhatuse või nõukogu liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus
osanik, kes ei osalenud otsuse tegemisel
osanik, kes otsuse tegemisel osales, kuid laskis protokollida oma vastuväite otsusele
kirja teel või elektroonilisel viisil hääletanud osanik
Seega ei ole otsuse vaidlustamise õigust osanikul, kes hääletas otsuse poolt või jäi erapooletuks.
Seadus ei määratle konkreetselt isikute ringi, kellel on õigus nõuda osanike otsuse tühisuse tuvastamist. Tühise otsuse korral võib isik, kellel on õiguslik huvi selgitada välja otsuse tühisus, pöörduda kohtu poole otsuse tühisuse tuvastamiseks eraldi hagiga või esitada muus vaidluses vastuväide, tuginedes osanike otsuse tühisusele. Kuna otsuse tühisuse toovad kaasa rangemad sisu- ja protseduurivead siis erinevalt otsuse kehtetuks tunnistamise õigusest võivad kõik osanikud nõuda otsuse tühisuse tuvastamist. Kindlasti võib eeldada, et ka osaühingu juhatuse ja nõukogu liikmetel on õigus nõuda otsuse tühisuse tuvastamist, kuid seda, kas ka võlausaldajal oleks õigus osaühingu otsuse tühisusele tugineda, tuleb igal konkreetsel juhul hinnata tsiviikohtumenetluse üldiste reeglite järgi.