Osanike pädevus

Osanike kui osaühingu kõrgeima otsustuskogu pädevuses on fundamentaalsemad osaühingu tegevust puudutavad küsimused. Osanike pädevus tuleneb seadusest ja osaühingu põhikirjast. Seadus sätestab, et muuhulgas alljärgnevate küsimuste üle otsustamine on osanike pädevuses:

• põhikirja muutmine

• osakapitali suurendamine ja vähendamine

• juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine

• juhatuse liikmega tehingu tegemine ja temaga õigusvaidluse pidamine

• majandusaasta aruande kinnitamine

• kasumi jaotamine

• oma osa omandamine ja tagatiseks võtmine

• audiitori valimine

• erikontrolli määramine

• osaühingu lõpetamine, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine

Kui osaühingul on nõukogu, siis täiendavalt on osanike pädevuses ka nõukogu liikmete valimine, nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine ja tehingu tingimuste määramine või nõukogu liikmega õigusvaidluse pidamise ning tehingus ja õigusvaidluses osaühingu esidaja määramise üle otsustamine.

Erinevalt aktsiaseltsist on osaühingu osanikel õigus oma pädevust laiendada ehk võtta vastu otsuseid ka küsimustes, mis kuuluvad juhatuse või nõukogu pädevusse. Sellisel juhul vastutavad osanikud nagu juhatuse või nõukogu liikmed. Osanike laiendatud pädevus võib olla ka põhikirjas sätestatud. Näiteks võib põhikirjaga kehtestada, et teatud tehingute tegemiseks on juhatusel tarvis osanike nõusolekut.

Põhikirjaga võib küll osanike pädevust laiendada, kuid mitte kitsendada. Samas ei tohi laiendatud pädevus ohustada teiste juhtimisorganite seadusest tulevat funktsiooni. Näiteks ei tohi osanikud võtta üle juhatuse esindusõigust ega takistada juhatust täitmast oma seadusest tulenevaid kohustusi (nt. korraldama osaühingu raamatupidamist).