Elektrooniline hääletamine

Sarnaselt posti teel hääletamisele enne koosoleku toimumist on võimalik hääletada eelnevalt ka elektrooniliselt, kui see on osaühingu põhikirjaga ette nähtud. Erinevalt posti teel hääletamisest võib põhikirjas määrata, et elektrooniliste vahendite abil saab hääletada ka koosoleku kestel, kui see on tehniliselt turvalisel viisil võimalik.

Elektrooniliselt hääletanud osanik loetakse koosolekul osalevaks ja osaniku osaga esindatud hääled arvestatakse koosoleku kvoorumi hulka. Sarnaselt posti teel hääletamisele, kui koosolekul otsustatakse ainult enne koosolekut avalikustamata otsuste eelnõude üle, mille kohta ei ole osanik ühtegi häält edastanud, siis ei loeta osanikku koosolekul osalevaks.

Põhikirjaga tuleb kindlaks määrata elektroonilise hääletamise korraldamise täpne kord. Samuti võib põhikirjaga delegeerida juhatusele elektroonilise hääletamise korra määramise õigus. Selline kord peab tagama osanike tuvastamise ning elektroonilise hääletamise turvalisuse ja usaldusvääruse ning olema nende eesmärkide saavutamiseks proportsionaalne.

Elektrooniline hääletamine peab toimuma elektroonilises vormis, mille järgimiseks peab tehing:

• olema tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil ja

• sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ja

• olema tehingu teinud isikute poolt elektrooniliselt allkirjastatud

Elektrooniline allkiri on muuhulgas digiallkiri. Digitaalallkirja loetakse e-allkirjaks, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr. 910/2014 sätestatud kvalifitseeritud e-allkirja nõuetele.

Lisaks elektroonilisele hääletamisele võib osanike koosolekut reaalajas üle kanda ka interneti vahendusel, kahesuunalise side abil (Skype) või muul tehniliselt turvalisel viisil. Ülekande võimaluse lubamine peab olema sätestatud põhikirjas või juhatuse või nõukogu otsusega kinnitatud. Ülekande jälgimist ei loeta koosolekul osalemiseks käesoleva seadustiku tähenduses ehk veebi või muude tehniliste kanalite kaudu osanike koosoleku jälgijaid ei loeta kvoorumi hulka.