Osanike otsuste eelnõud

Vastavalt seadusele peab koosoleku kokkukutsuja koostama iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu, kui põhikirjaga ei ole sätestatud, et eelnõusid koostama ei pea. Põhikirjaga võib ka täpsemalt sätestada, milliste otsuste puhul on tarvis koostada ja esitada otsuse eelnõu ja milliste küsimuste puhul mitte.

Kui koosoleku päevakorda on lisatud informatiivne või aruteluküsimus, siis otsuse eelnõud koostama ei pea.

Kui tavakorras kutsub osanike koosoleku kokku juhatus, siis on otsuse eelnõude koostamise kohustus samuti juhatusel. Kui koosoleku kutsuvad kokku osanikud, nõukogu või audiitor, peavad nemad koostama otsuste eelnõud ning tagama, et eelnõud oleks juhatusele esitatud õigeaegselt enne osanike koosoleku kokkukutsumisest teatamist. Osanikud, kes soovivad päevakorra täiendamist, peavad koos vastavasisulise nõudega esitama juhatusele ka iga täiendava küsimuse kohta otsuse eelnõu või põhjenduse.

Osaühing peab otsuste eelnõud ja põhjendused tegema osanikele kättesaadavaks osaühingu määratud kohas või osaühingu kodulehel. Otsuste eelnõudega peab olema võimalik tutvuda vähemalt koosolekust teatamisest kuni osanike koosoleku toimumise päevani, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Otsuste eelnõud peab tegema teatavaks, kuid neid ei pea saatma koos koosoleku kutsega. Samas tuleb koosoleku kutsesse märkida, kus on võimalik otsuste eelnõudega tutvuda.

Erinevalt aktsiaseltsidest ei ole osanikel õigust esitada iga koosoleku kokkukutsumise teates sisalduva päevakorra punkti kohta oma otsuse eelnõud, vaid ainult nende küsimuste kohta, millega nad soovivad päevakorda täiendada. See ei muuda aga osaniku õigust esitada koosolekul omapoolseid ettepanekuid selle kohta, millise otsuse võiks mingis päevakorra punktis vastu võtta.