Koosoleku teate saatmise viis

Teate koosoleku toimumise kohta peab juhatus saatma kõigile osanikele aadressile, mis on nende kohta kantud osanike nimekirja või osaühingule teatatud e-postile. Seega võib juhatus valida, kas saata teade osanikule posti teel või tema e-postiaadressile. Seadus küll ei kohusta osanikku juhatusele teatama oma aadressi muutmisest, kuid kui ta jätab sellest teatamata, kannab osanik ise koosoleku kutse mittekättetoimetamisega seotud riske. Siiski sätestab seadus erandi, et juhul kui osaühing (juhatus) teab või peab teadma, et osaniku tegelik aadress erineb nimekirja kantust, peab juhatus saatma kutse nii nimekirja kantud kui teadaolevale aadressile.

Seadus ei täpsusta postiga saatmise viisi. Siiski tuleb arvestada, et kuna osaühingul on kohustus tagada, et osanik saab kutse kätte õigeaegselt vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist, millest järeldub osaühingu kohustus vaidluse korral tõendada, et kutse on osanikule üle antud. Nii on kindlasti mõistlik juhatusel rakendada kutse saatmisel viisi, mis tagab suurema kindluse teate adressaadini jõudmisel (nt. tähitud post).

Kuna osaühing on olemuslikult privaatsem ja väiksemate osanike arvuga äriühingu vorm, siis seadus ei võimalda osanike koosoleku kokkukutsumist ajalehekuulutuse kaudu, nagu näiteks aktsiaseltside puhul.

E-posti teel kutse saatmise suhtes ei sätesta seadus erinevalt aktsiaseltsidest osaühingule nõuet, et e-postiga saadetud teade loetakse kättetoimetatuks vaid juhul kui aktsionär saadab tagasi kättesaamiskinnituse. Seega, kui osanike nimekirja on lisaks tava-aadressile märgitud ka osaniku e-posti aadress, loetakse osanike koosoleku kokkukutsumise teate nimetatud e-postile saatmine korrektseks.