Koosoleku teate saatmise aeg

Seaduse kohaselt peab osanike koosoleku teade olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Tähtaja eesmärk on tagada, et osanikul oleks vähemalt üks nädal aega koosolekuks ettevalmistuda ja selle päevakord ning materjalid läbitöötada. Koosolekust võib ka pikemalt kui üks nädal ette teatada. Seadus ei anna maksimaalset etteteatamise tähtaega, kuid lähtudes üldisest ühinguõiguslikele suhetele kehtivast hea usu põhimõttest, peab etteteatamise tähtaja pikkus olema mõistlik.

Kui teade saadetakse postiga, siis tavaline edastamine tähendab seda, et teade tuleb anda postiasutusele üle sellise arvestusega, et postitöö tavalistel tingimustel jõuaks teade adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. See siiski ei tähenda, et peab olema tagatud, et osanik on tegelikult teate kätte saanud, vaid et teade on jõudnud tema elu- või asukohta. Kui koosoleku kutse saadetakse tähitud kirjaga ja osanik ei võta tähitud kirja vastu või viibib pikemalt mujal ning osaühing ei ole tema äraolekust teadlik, ei vastuta osaühing selle eest, et osanik ei ole õigeaegselt teadet kätte saanud.

Kui teade saadetakse osanikule e-posti aadressil, siis võib lähtuda põhimõttest, et e-kiri on käes hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast selle saatmist, aga mitte koheselt pärast e-kirja edastamist. Ka e-kirjade puhul tuleb arvestada võimalusega, et adressaat ei pruugi neid koheselt lugeda, vaid tuleb anda mõistlik aeg e-kirjadega tutvumiseks. Majandus – ja kutsetegevuses tegutseva isiku puhul tuleb üldjuhul eeldada, et ta kontrollib oma e-post tööpäeviti vähemalt kord päevas.