Koosoleku päevakord

Vastavalt seadusele määrab osanike koosoleku päevakorra juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui osanike koosoleku on kokku kutsunud osanikud, nõukogu või audiitor, määravad nemad ka koosoleku päevakorra. Üldreeglina tohib üldkoosolekul otsustada vaid neid küsimusi, mis sisalduvad koosoleku teatega edastatud päevakorras, selleks, et tagada osanikule võimalus end koosolekuks ette valmistada ja teha informeeritud otsuseid. Erandina on siiski võimalik sõltumata päevakorda märgitust koosolekul otsustada nö. enesekorralduslikke küsimusi. Nimelt võib eelnevalt päevakorda võtmata osanike koosolek otsustada järgmise koosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korralduslikke küsimusi ja koosoleku pidamise korda, samuti võib osanike koosolekul ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi.

Koosoleku päevakorra täiendamine pärast koosoleku kokkukutsumist või koosoleku ajal on piiratud. Enne koosoleku toimumist on päevakorra täiendamise õigus osanikel, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist. Kui selline nõue esitatakse hiljem kui kolm päeva enne osanike koosoleku toimumist, siis päevakorda ei muudeta. Õigeaegselt esitatud päevakorra täiendamisel tuleb uuest päevakorrast teavitada osanikke samas korras ja tähtaja jooksul, nagu osanike koosoleku kokkukutsumisel, ehk et uus päevakord jõuaks kõigi osanikeni selliselt, et neil oleks võimalik sellega vähemalt üks nädal tutvuda. Seega sisuliselt lükkab päevakorra täiendamise nõue koosoleku toimumise aja edasi. Samas on antud päevakorra muutmise õigus põhjendatud kui üks väheseid väikeosanikke kaitsvaid õigusi äriseadustikus.

Erandina on võimalik ka koosoleku kestel päevakorda täiendada, kui sellega nõustub 9/10 koosolekul osalevatest osanikest, kui nende osadega on esindatud vähemalt 2/3 osakapitalist. Seega tuleb arvestada, et koosoleku kestel päevakorra muutmisel ei arvestata elektroonilisel teel osalevate osanike häältega.