Äritegevusega seotud kindlustused

Ettevõtte asutamisel on muuhulgas tähtis hinnata, millist tüüpi kahjujuhtumite vastu oleks vajalik või mõistlik ettevõttel end kindlustada.

Teatud tegevusalade puhul on kohustuslik sõlmida vastutuskindlustuse leping. Kuid ka suuremamahulise äritegevuse korral võib olla mõistlik ettevõtte äririskid erinevat tüüpi kindlustuste abil maandada.

Kindlustust võib laias laastus grupeerida varakindlustuseks (nt. hoonete, seadmete, kasko kindlustus), elu- ja tervisekindlustuseks ning vastutuskindlustuseks (nt. tootja vastutuskindlustus, erialane vastutuskindlustus (notarid, audiitorid, advokaadid) ja juhtkonna vastutuskindlustus). Samuti on ettevõttel võimalik kindlustada end ootamatutest ärikatkestustest tuleneva kahju (saamata jäänud tulu) vastu. Uudse kindlustustootena on olemas ka küberriskide kindlustus, mille vajadus ei pruugi olla enam väga teoreetiline, arvestades äritegevuse igapäevast sõltuvust ettevõtte infosüsteemide töökorrast ja turvalisusest.

Lisaks ülalmainitud tüüpilisemate kindlustustoodete kõrval pakuvad kindlustusseltsid ettevõtetele ka nö. rätsep-kindlustuslahendusi. Mõistlik võib olla äritegevuse kindlustamise puhuks välja töötada terviklahendus vastavalt ettevõtte vajadustele ning kindlasti tasub pakkumisi küsida mitmelt kindlustusseltsilt. Kõiki riske aga ei ole võimalik ega ka mõistlik kindlustada. Igal juhul on oluline, et ettevõtted hindaksid hoolikalt oma kindlustusvajadusi ja seda, milline äriline mõju oleks kindlustuseks tehtavatele kulutustele, selgitamaks, millises mahus oleks mõistlik end kindlustada.

Kindlustuslepingutest on põhjalikumalt juttu kindlustuslepingute peatükis Kindlustuslepingutest on põhjalikumalt juttu kindlustuslepingute peatükis [Kindlustusmaksest üldiselt]⁠.