Äriregister
Äriregister on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille pidamise eesmärk on koguda, säilitada ja avalikustada teavet Eestis asuvate füüsilisest isikust ettevõtjate, äriühingute ja välismaa äriühingute filiaalide kohta. Eraldi on olemas veel register mittetulundusühingutele ja sihtasutustele.
Äriregister kuulub kohtu alluvusse ja seda peab koos kommertspandiregistriga Tartu Maakohtu Registriosakond (registripidaja). Äriregistri poolt tehtavad toimingud kujutavad endast tsiviilkohtumenetluse järgset hagita kohtumenetlust. Äriregistri kohtualluvus tagab õigustloovate registrikannete ja registris peetavate andmete suurema õiguskindluse.
Äriregistrit peetakse elektrooniliselt ning üksnes kandena registrisse kantavatel andmetel on seaduses ettenähtud õiguslik tähendus, muudel registrist nähtuvatel andmetel mitte. Äriregistrikaardile kantakse ainult seaduses ettenähtud andmed. Äriregistritoimikus säilitatakse äriühingu põhikirja, asutamislepingut ja muid ettevõtja poolt esitatud dokumente.
Äriregistri kanded on avalikud ja igalühel on õigus tutvuda ka ettevõtja äritoimikuga ja saada registrikannetest ning registrisse esitatud dokumentidest ärakirju. Äriregistrikanded on kas õigustloovad või deklaratiivsed. Õigustloovad on näiteks äriühingu asutamiskanne, põhikirja muutmise kanne või osa- või aktsiakapitali muutmise kanne, mis tähendab, et kõnealune toiming jõustub alles pärast vastava kande tegemist äriregistrisse. Deklaratiivseks kandeks on omakorda näiteks juhatuse liikme kanne. See tähendab, et juhatuse liikme volituste algus ei ole seatud sõltuvaks äriregistrikandest vaid vastavast juhatuse liikmele volitusi andvast otsusest. Kannete õigsusele saavad aga kolmandad isikud tugineda, välja arvatud juhul, nad olid teadlikud kande ebaõigsusest.
Äriregistrikannete ajakohastamine on iga äriühingu kohustus, ehk siis juhul, kui äriühing teeb otsuseid, mis muudavad äriregistrikandeid (juhatuse liikmete muutus või osa- või aktsiakapitali muutus, ühinemine) tuleb teha sellekohane kandeavaldus äriregistrile viivitamatult või seaduses ettenähtud aja jooksul. Kandeavaldusi saavad äriühingu nimel esitada selleks seaduses sätestatud õigustatud isikud. Reeglina allkirjastab äriregistrile esitatavaid kandeavaldusi juhatuse liige, kuid teatud juhtudel peab seda tegema ühingu nõukogu esimees või osanik.
Registrile esitatav avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või digiallkirjastatud. Digitaalselt allkirjastatud avaldus esitatakse Ettevõtjaportaali veebilehe kaudu. Notariaalse avalduse saab vormistada nii Eesti kui välismaa notar. Viimasel juhul peab aga kandeavaldus (ning muud esitatavad notariaalselt kinnitatud dokumendid) olema kas legaliseeritud või apostillega kinnitatud. Registrikannete eest tuleb tasuda riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses ning notariaalsete toimingute eest notaritasu. Notari kaudu kandeavalduse tegemisel vormistab notar vajaliku kandeavalduse dokumendi, kuid Ettevõtjaportaalis piisab korrektsel viisil etteantud elektroonilise vormi täitmisest ja digiallkirjaga kinnitamisest.
Äriregister on kohustatud kandeavalduse läbi vaatama viie tööpäeva jooksul. Registripidaja rahuldab kandeavalduse, kui kõik seaduses nõutavad dokumendid on esitatud ja korrektsed. Kui avalduses on kande tegemist takistav puudus või kui kõik seaduses nõutavad dokumendid ei ole esitatud, teeb registripidaja määruse, andes täiendava tähtaja paranduste tegemiseks. Kui puudust ei ole võimalik parandada, jätab registripidaja määrusega kandeavalduse rahuldamata.
Äriregistril on samuti piiratud järelvalve roll. Nimelt kontrollib registripidaja äriühingu majandusaasta aruande õigeaegset esitamist. Kui äriühing ei esita majandusaasta aruannet ka registripidaja antud täiendava tähtaja jooksul, võib äriregister algatada sellise äriühingu likvideerimismenetluse. Lisaks on registripidajal õigus mõningatel erakorralistel asjaoludel otsustada äriühingu sundlõpetamine, kui täiendava tähtaja jooksul ei ole nõutavaid parandusi tehtud, nagu näiteks, kui põhikiri ei vasta seadusele või kui äriühingu netovara on langenud alla poole registreeritud kapitalist. Enne sundlõpetamist tuleb siiski ära kuulata äriühingu juhtorganite liikmed.