Õppepuhkus

Töötajal, kes õpib töötamise ajal tasemeõppes või täienduskoolituses, on õigus saada õppepuhkust eksamite tegemiseks ja õppetöös osalemiseks. Akadeemilisel puhkusel viibijale ei pea tööandja andma õppepuhkust.

Puhkuse saamiseks esitab töötaja tööandjale õppeasutuse teatise, mis kinnitab, et töötaja õpib teatise väljastanud õppeasutuses. Kuna õppepuhkust on tööandja kohustatud andma vaid vastavat koolitusluba omavas õppeasutuses õppimiseks, saab tööandja kahtluse korral kontrollida ka koolitusasutuse sobivust õppepuhkuse aspektist. Kui õppepuhkus on puhkuste ajakavasse märkimata, teatab töötaja tööandjale puhkuse kasutamisest vähemalt neliteist kalendripäeva ette.

Õppepuhkuse pikkuseks on 30 kalendripäeva aastas. Tasemeõppe lõpetamiseks antakse täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva.

Tasemeõppes ja tööalase enesetäiendamise eesmärgil täienduskoolituses osalemiseks antud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu 20 kalendripäeva eest. Tasemeõppe lõpetamiseks antud täiendava õppepuhkuse eest maksab tööandja töötasu alammäära alusel arvutatud õppepuhkusetasu.

Eristada tuleb töötaja õppimist tööandja huvides õppimisest töötaja enda huvides õppimisest. Tööandja peab tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu. Sellise koolituse korraldamiseks ei kasutata õppepuhkust, vaid koolitus toimub tööaja arvelt.