Töötaja kohustused töösuhte ajal
Töösuhtes täidab töötaja oma töökohustusi ja tööandja antud tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile. Tööülesanded on reeglina kokku lepitud ja kirja pandud töölepingu kirjalikus dokumendis või selle lisaks olevas ametijuhendis. Samuti tulenevad töötaja kohustused seadusest ja võivad tuleneda ka kollektiivlepingust.
Seadusest tuleneb eelkõige kohustus teha tööd lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Kuid seadus annab ka konkreetsemad töötaja kohustused, mis on omased pea kõigile töösuhetele. Seadusest tulenevalt, kui töötajaga pole teisiti kokku lepitud, siis töötaja
teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi;
teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal;
täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi;
osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel;
hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara;
teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega;
teatab viivitamata tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldab erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu;
tööandja soovil teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi;
hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu;
teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest.
Töötaja peab täitma tööandjalt saadud korraldusi, mis on seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega ja mida andes on tööandja mõistlikult arvestanud töötaja huve ja õigusi. Kui korraldus ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega, siis töötaja seda täitma ei pea. Selline korraldus on tühine, samuti nagu korraldus, mis on antud vastuolus hea usu või mõistlikkuse põhimõttega. Kuid hädaolukorras võib tööandja anda ka korraldusi, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega. Hädavajadust eeldatakse eelkõige vääramatu jõu tagajärjel tööandja varale või muule hüvele tekkida võiva kahju või kahju tekkimise ohu korral.