Töölepingu erinevus muudest teenuse osutamise lepingutest

Töö tegemine kellegi kasuks võib toimuda väga erinevatel alustel. Juriidiliselt on muust tööst eelkõige eristuv selline töö, mida tehakse tasu eest ja kellegi teise heaks. Reeglina tehakse sellist tööd kas töölepingu, töövõtulepingu või käsunduslepingu alusel. Töösuhet, ehk töötamist töölepingu alusel iseloomustab töö tegemine tasulise kestva suhtena, kus töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Reeglina toimub töö tegemine tähtajatu lepingu alusel, kindlaksmääratud päevadel ja kellaaegadel, tööandja ettevõtte asukohas ja tööandja vahenditega. Lepingu objektiks on kestvad tööülesanded, mitte konkreetne kohustus, mille täitmisega võib lugeda töö lõpetatuks ja ka lepingu lõppenuks seoses täitmisega. Kui lepingu objektiks on just viimatikirjeldatud ühekordne töö konkreetse tulemusega, siis selline töö liigitub töövõtuks. Töövõtulepingu alusel töö tegemisel on töövõtja vaba otsustama, millal, kus ja kuidas ta tööd teeb, kuid kokkulepitud ajaks peab ta tellijale üle andma kokkulepitud kvaliteediga ja hulgas töö tulemuse. Töö tegemiseks sõlmitakse vahel ka käsundusleping, sel juhul kohustub käsundisaaja osutama käsundiandjale teatud teenuseid, on nende osutamisel iseseisev, ei allu käsundiandja juhtimisele ja kontrollile ning ei saa endale ka töösuhet iseloomustavat sotsiaalset kaitset. Käsunduslepinguid sõlmitakse reeglina äriühingute juhatuse liikmetega. Äriühingu juhtimise tööle, mida teeb juhatuse liige, ei laiene kunagi tööõigus, kui just nendega sõlmitavas lepingus pole äriühing endale võtnud töösuhtele sarnaseid kohustusi käsundisaaja ees (nt kohustus anda puhkust).

Muudest lepinguliikidest eristab töölepingulist suhet ka töötaja kui nõrgema osapoole kaitsmine ja sotsiaalsed tagatised. Tööõigussuhtes ei tohi reeglina lepingus kõrvale kalduda töölepingu seadusega ettenähtud sätetest töötaja kahjuks. Töötajal on õigus saada tasustatud puhkust, tööandja peab garanteerima talle ohutud töötingimused, talle on reeglina tagatud keskmise palga saamine ka siis, kui ajutiselt tööd pole, seadusega on tagatud tööga seotud kulude hüvitamine, lepingu ülesütlemine tööandja poolt saab toimuda vaid piiratud juhtudel jne.