Töötasu

Töö tegemise eest peab tööandja töötajale maksma tasu kokkulepitud suuruses. Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Töötasu ei tohi maksta vähem kui vabariigi valitsuse kehtestatud töötasu alammäär. Kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed.

Töötasu makstakse rahas igakuiselt või sagedamini. Üldjuhul tehakse makse töötaja arveldusarvele, kuid keelatud pole ka kokku leppida, et töötasu makstakse sularahas. Töölepingu pooled ei saa kokku leppida, kuidas töötaja töötasu kasutama peab. Selline kokkulepe on tühine.

Töötajal võib olla lepingust tulenev õigus saada osa tööandja kasumist või käibest või muust majandustulemusest. Töötasu tuleb tavaliselt maksta ka siis, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.

Seadus näeb tööandjale ette õiguse vähendada töötasu kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul mõistliku ulatuseni, kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale tööd kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav. Sel juhul ei saa siiski maksta töötasu alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära. Enne töötasu vähendamist peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Töötajal aga on õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega. Samuti on töötajal sel juhul õigus tööleping üles öelda, teatades sellest viis tööpäeva ette.