Tarbijalepingutest üldiselt

Tarbijaleping on tarbija ja kaupleja või teenusepakkuja vahel sõlmitud tehing, millega tekivad õigused ja kohustused nii tarbijale kui kauplejale või teenusepakkujale. Lepingus määratletakse poolte õigused ja kohustused. Kõige sagedamini sõlmivad tarbijad müügilepinguid, kuid tarbijaga seonduvaid lepinguliike on erinevaid, näiteks kindlustuslepingud, kommunaalteenuste lepingud, reisimisega seotud lepingud, spordiklubide lepingud jne.

Enne lepingu sõlmimist tasub kontrollida kaupleja või teenusepakkuja tausta ning teha kindlaks, kas kaupa pakub või teenust osutab era- või juriidiline isik. Viimane on oluline eelkõige selleks, et kui kaupa ostetakse eraisikult, siis sellisele tehingule tarbijakaitsereeglid ei laiene ning sellisel juhul puudub ostjal ka pretensiooni esitamise õigus. Samuti tasub võtta aega ja tutvuda põhjalikult lepingu tingimustega, kindlasti küsida vajadusel kauplejalt või teenusepakkujalt täpsustavaid küsimusi ja selgitusi.

Kuigi seadus ei näe enamasti ette, et leping peab olema kirjalik, on soovituslik pigem kirjalik leping ning seda eriti hinnalisemate asjade ostmisel. Suulise lepingu puhul on hiljem raske tõendada, et kaupleja või teenusepakkuja on lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Teadma peab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.