Vaidlustuse ese ja kulud
Pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja võib vaidlustada hankija tegevuse, esitades vaidlustuskomisjonile sellekohase vaidlustuse, kui ta leiab, et Riigihangete seaduse rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid.
Vaidlustusega võib nõuda hankija otsuse osalist või täielikku kehtetuks tunnistamist või hankija kohustamist viia riigihanke alusdokumendid õigusaktidega kooskõlla. Samuti võib vaidlustaja nõuda hankija õigusvastase otsuse või riigihanke alusdokumentide tõttu tekkinud kahju hüvitamist. Siinkohal peab aga ka kohe märkima, et kahjunõuded hankijate vastu on pigem väga erandlikud ning reeglina mittetulemuslikud.
Vaidlustuse eseme määravad kindlaks vaidlustuse nõue ja vaidlustuse alus. Vaidlustuskomisjon ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole vaidlustuses esitatud, ega ületada nõude piire.
Vaidlustusmenetlus võib lõppeda sellega, et vaidlustus jäetakse läbi vaatamata. Sagedasem põhjus selleks on, et vaidlustus ei ole esitatud tähtaegselt või vaidlustaja on jätnud määratud tähtaja jooksul kõrvaldamata vaidlustuses esinevad puudused. Aga ka põhjusel, et sama asja kohta on juba tehtud otsus (nt järelevalvemenetluses) või vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus.
Vaidlustusmenetlus võib lõppeda ka vaidlustuse lahendamisega kokkuleppel või kui vaidlustaja loobub vaidlustusest, samuti kui hankija tunnistab vaidlustuse põhjendatuks või tehakse otsus lõpetada vaidlustusmenetlus pärast rahandusministeeriumi ettekirjutust.
Seoses vaidlustuse kuludega tasub tähele panna järgmist. Kui enne 1.09.2017. a kehtinud seadus sätestas lakooniliselt, et vaidlustuse täieliku rahuldamise korral mõistetakse hankijalt välja vaidlustaja tasutud riigilõiv ja eksperdikulud (osalise hanke rahuldamise korral hüvitati need kulud proportsionaalselt), siis kehtiv regulatsioon sarnaneb pigem harjumuspäraste kohtumenetluse reeglitega – kõikidele menetlusosalistele on vastaspoolelt võimalik välja mõista kantud lepingulise esindaja kulud (vajalikus ja põhjendatud ulatuses) kas täielikult või osaliselt (vaidlustuse osalise rahuldamise ja osalise rahuldamata jätmise korral või menetluse lõpetamise korral).
Vaidlustuskomisjoni otsus jõustub, kui selle halduskohtusse edasikaebamise tähtaeg (kümme päeva otsuse avalikult teatavaks tegemisest) on möödunud. Kui otsus kaevatakse edasi osaliselt, jõustub otsus edasi kaebamata osas. Hankija on kohustatud kõik oma hankemenetluse käigus tehtud otsused viima kooskõlla vaidlustuskomisjoni jõustunud otsusega.