Riigihangetest üldiselt
Riigihangete regulatsiooni peamised eesmärgid on tagada hankija raha läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihangetel. Kuna hankija kasutab hangete läbiviimiseks avalikke vahendeid ehk sisuliselt maksumaksja raha, tuleb hankijal eriti hoolikalt jälgida ja tagada, et riigihangete korraldamisel järgitakse kindlaid põhimõtteid ja tegevusi, samuti, et riigihankemenetluses tehtud otsused oleksid läbipaistvad ning kontrollitavad. Läbipaistvuse põhimõte nõuab muuhulgas ka seda, et riigihankemenetlus oleks piisavalt avalikustatud.
Riigihangete valdkonnaga puutuvad ühel või teisel viisil kokku paljud. Hankeid valmistavad ette ja enamasti korraldavad ametnikud, riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuste töötjad ning nendega seotud juriidilised isikud, aga ka muud hankijad. Teiselt poolt puutuvad hankemenetlusega kokku ettevõtjad, kes soovivad saada osa avaliku sektori arvukatest ja tihti suuremahulistest tellimustest.
Riigihanke korraldamise reeglid, riigihankega seotud isikute õigused ja kohustused, samuti järelevalve ning vaidlustuste lahendamise kord tuleneb Riigihangete seadusest. Samas tuleb arvestada, et kuna nii Eesti kui Euroopa Liidu riigihangete turg on avatud ka teiste liikmesriikide turuosalistele, siis on riigihankeõigus seotud ka Euroopa Liidu õigusega ning ühenduse seadusandja on selle täpselt reguleerinud asjaomastes kohustuslikes direktiivides.
Direktiividest lähtuvalt mitmel kujul muudetud Riigihangete seadus jõustus 1. septembril 2017. a asendades vana, rohkem kui kümme aastat kehtinud seaduse. Nn uue seaduse üheks põhiliseks eesmärgiks oli aidata hankijatel korraldada riigihankeid kiiremini ja vähema bürokraatiaga ning võimaldada hankijal keskenduda rohkem sobiva ja parima pakkumuse saamisele. Ka pakkujate jaoks pidi uus seadus tähendama seda, et pakkumuste esitamine on edaspidi kiirem, odavam ja vähem bürokraatlik. Seaduse rakendamisel on aga juba ilmnenud mitmeid probleeme, mistõttu on käesoleval ajal arutusel ka suurem muudatuste pakett, mis peaks siiski sisaldama pigem tehnilise iseloomuga muudatusi. Kontseptuaalseid ega põhimõttelisi uuendusi kavas ei ole.
Üheks uue seaduse eesmärgiks oli ka üleminek paberivabale e-riigihangete korraldamisele ning alates 18.10.2018. a ongi hankijate jaoks kohustuslik e-riigihangete keskkonna vahendusel avaldada elektrooniliselt kõik riigihanke alusdokumendid, korraldada elektrooniliselt kogu riigihankega seotud teabevahetus ning aktsepteerida üksnes elektrooniliste pakkumuste/taotluste esitamist.