Raamleping

Raamleping Riigihangete seaduse tähenduses on riigihanke tulemusena tekkiv ühe või mitme hankija poolt ühe või mitme isikuga sõlmitud leping, millega kehtestatakse lepingu kehtivusaja vältel selle alusel sõlmitavaid hankelepinguid reguleerivad tingimused eelkõige kas hinna või hinna ja ettenähtud koguste või mahtude kohta.

Raamlepingu sõlmimiseks on hankija kohustatud korraldama hankemenetluse lähtudes samadest reeglitest, mis kehtivad hankelepingu sõlmimise korral. See tähendab sisuliselt, et hankijal tuleb kinni pidada samadest piirmääradest, tähtaegadest ja menetlusliigi valiku võimalustest.

Silmas peab pidama, et raamlepingu võib sõlmida tähtajaga kuni neli aastat, välja arvatud juhul, kui pikem tähtaeg on põhjendatud, eeskätt raamlepingu esemest tulenevalt. Tähtajatu raamlepingu sõlmimine on keelatud.

Raamlepingu kehtivusajal selle alusel sõlmitud hankelepingu tähtaeg võib olla raamlepingu tähtajast lühem või pikem. Raamlepingul põhinevate hankelepingute sõlmimisel tuleb lähtuda raamlepingu tingimustest ja seaduse nõuetest (eelkõige Riigihangete seaduse §-st 30), seejuures raamlepingu tingimusi oluliselt muutmata.

Raamlepingu alusel sõlmivad hankelepingu üksnes hankijad, keda on võimalik tuvastada riigihanke alusdokumentide põhjal, üksnes pakkujatega, kellega raamleping sõlmiti.

Võimalikud on ühe pakkujaga või mitme pakkujaga raamlepingud. Raamlepingud annavad hankijatele võimaluse vahendeid säästa, kuna raamlepingu siseselt ei ole hankijal vaja hankemenetlusi korrata. Väga laialdast kasutamist ei ole raamlepingute regulatsioon siiski leidnud, võimalik et selliste hangete korraldus jääb puudulike teadmise ja kogemuste taha.