Pakkumuste hindamine ja pakkumuse edukaks tunnistamine
Peale hankedokumentide avaldamist ning pakkumuste esitamist toimub pakkujate või taotlejate kvalitatiivne valik. Kehtiv Riigihangete seadus annab hankijatele võimaluse kasutada ka nn pöördmenetlust, mis võimaldab hankijatel kontrollida pakkuja või taotleja esmaste kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifikatsiooni vaid hankepassis esitatud teabe alusel. Kõikide asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist nõuab hankija sellisel juhul ainult edukalt pakkujalt enne hankelepingu sõlmimist. Pöördmenetlus (võimaldab hankijal alustada pakkumuste vastavuse kontrollist, seejärel liikuda kohe edasi eduka pakkumuse valiku juurde ja alles seejärel nõuda kvalifitseerimistingimustele vastavuse kohta dokumente ainult edukalt pakkujalt) on praktikas tekitanud palju segadust, mistõttu on oluline rõhutada, et soovi korral võib hankija jätkata ka varem kehtinud menetluskorraga ning esimesena sisuliselt kontrollida kõikide pakkujate kõrvaldamise aluste puudumist, seejärel kvalifikatsiooni, nõudes asjaomaseid dokumente või kontrollides andmeid ise.
Seadus näeb ette konkreetsed alused, mille esinemisel peab hankija kõrvaldama pakkuja või taotleja riigihankest ega tohi temaga hankelepingut sõlmida. Hankemenetlusest kõrvaldamise aluste rakendamist ei ole ajaliselt piiratud, sest need asjaolud võivad ilmneda alles mõnes hilisemas menetlusetapis. Seetõttu tuleb igal ajal, kui kõrvaldamise aluste esinemine hankijale teatavaks saab, asjaomane isik menetlusest kõrvaldada. Kui tegemist ei ole kõrvaldamise kohustusliku alusega, võib hankija kaaluda pakkuja või taotleja kõrvaldamist menetlusest. Lisaks võib kõrvaldamise aluste esinemisest hoolimata jätta pakkuja või taotleja kõrvaldamata, kui hankelepingu sõlmimine on hädavajalik ülekaalukast avalikust huvist tuleneval põhjusel ja pakkuja või taotleja kõrvaldamisel jääks hankeleping sõlmimata. Hankija sellekohased otsused peavad olema kaalutletud ja põhjendatud. Peale kohustuslike kõrvaldamise aluste on ette nähtud ka alused, mille korral on hankijal õigus, kuid mitte kohustus, pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldada. Kõrvaldamise aluste puudumist kontrollib hankija kõigepealt hankepassi alusel, kuid hankijal on ka õigus nõuda täiendavaid dokumente. Pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamiseks peab hankija tegema sellekohase põhjendatud kirjaliku otsuse, peale mida hankemenetlusest kõrvaldatud pakkuja või taotleja ei osale enam edasises riigihankes.
Seadus näeb alates 1.09.2017. a ette ka heastamise võimaluse. Heastamine annab pakkujale võimaluse tõendada hankijale, et kuigi tal on kõrvaldamise alus, on ta rakendanud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks ning seetõttu tuleks ta kõrvaldamata jätta.
Kuna praktikas kasutavad pakkujad sageli ka allhankijaid, siis on oluline juhtida tähelepanu, et hankija võib nõuda hankelepingu osa suuruse ja iseloomu näitamist, mille kohta pakkuja kavatseb kasutada allhanget. Hankija peab kontrollima ka alltöövõtjatel kõrvaldamise aluste puudumist ning puudute korral nõudma alltöövõtja asendamist.
Veel tasub tähelepanu juhtida, et kvalifitseerimistingimuste seadmine ei ole kohustuslik ehk hankijal on endal enne hanke väljakuulutamist võimalik kaaluda ja otsustada, kas ta peab vajalikuks kontrollida pakkujate või taotlejate kvalifikatsiooni, kehtestades selleks hanketeates vajalikud kriteeriumid või mitte. Kui aga kvalifitseerimistingimused on kehtestatud, peab pakkuja ka nendele vastama. Samuti peavad kvalifitseerimistingimused olema hankelepingu esemeks olevate asjade või teenuste suhtes proportsionaalsed.
Pakkumusi hinnatakse vastavaks tunnistatud pakkumuste alusel, lähtudes riigihanke alusdokumentides nimetatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele antud suhtelisest osakaalust, milline tuleb hankijal määratleda hanke alusdokumentides. Pakkumusi saab hinnata ainult pakkumuses esitatud info põhjal. Hankijal tuleb edukaks tunnistada pakkumus, mis on seatud hindamiskriteeriumite kohaselt majanduslikult soodsaim. Majandusliku soodsuse väljaselgitamiseks võib hankija võtta arvesse erinevaid kriteeriume, eelkõige parima hinna ja kvaliteedi suhet, mis hõlmab pakkumuse hinna või kulu elementi, ning kvalitatiivseid, keskkonnaga seotud või sotsiaalseid kriteeriume. Keelatud ei ole hinnata pakkumusi üksnes hinna alusel, kuid seda juhul, kui hankija jaoks oleneb pakkumuse majanduslik soodsus ainult pakkumuse hinnast või kulust.