Vaata fondia.com
  • Ülevaade
  • Projektid ja dokumendid
  • Legal Health Check
  • Legal Insights

primary_areas

  • Kodu
  • Otsi
Sisu puudutab Eesti seadusandlust.
  1. Kodu⁠
  2. Riigihanked ja konkurentsiõigus⁠
  3. Riigihanked⁠
  4. Pakkumuse esitamise ettepanek ja hanketeade
  1. Riigihanked

Pakkumuse esitamise ettepanek ja hanketeade

Riigihangete ettevalmistamine algab hanke planeerimisest. Teatud juhtudel on hankijal kohustus kehtestada ka oma organisatsiooni hankekord ja hankeplaan, millede eesmärgiks on tagada, et hankija oleks oma hankemenetlust puudutava sisekorra algusest lõpuni läbi mõelnud.

Hankedokumentide koostamine on hankemenetluse üks kõige olulisem etapp. Hankijal on tegelikult suur valikuvabadus otsustada, mida ja millistel tingimustel ta ostab ning milliseid omadusi ta pakkumise esemel oluliseks peab. Samas peavad hankedokumendid hankija soove võimalikult täpselt kajastama. Ebaselgete, ebatäpsete ja mitmeti mõistetavate hankedokumentide tõttu ei pruugi esitatud pakkumused olla võrreldavad ning seetõttu võib nende hindamine osutuda keerukaks või koguni võimatuks. Eriti oluline on siin hankelepingu eseme võimalikult täpne ja arusaadav määratlemine. Seega on äärmiselt oluline, et hankija oleks hankelepingu eseme igakülgselt läbi mõelnud, st mis eesmärgil ja mida on hankijal vaja, arvestades seejuures ka olemasoleva eelarvega. Praktikas leidub kahjuks endiselt hulk juhtumeid, kus hankija määratleb hankelepingu eseme selliselt, et ei suuda lõpuks ka ise arusaadavalt selgitada, mida ta täpselt soovinud on.

Hankemenetlus algab hanketeate avaldamisega registris või teatamisega veebilehel või hankedokumentide esitamisega huvitatud isikutele. Riigihanke alusdokumendid on hanketeade, kontsessiooniteade, ideekonkursi kutse, pakkumuse esitamise ettepanek ja kõik hankija koostatud või viidatud muud dokumendid, milles on määratud ühe konkreetse riigihanke üksikasjad. Vastavalt Euroopa Kohtu praktikale tuleb läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtetest lähtuvalt hankija kavatsus sõlmida riigihankeleping või kontsessioon nõuetekohaselt avaldada. Teade võib piirduda sõlmitava lepingu ning kavandatava hankemenetluse põhiomaduste lühikirjeldusega ning sellele lisatud üleskutsega pöörduda vastava hankija poole. Oluline on, et kõigil potentsiaalsetel teenuseosutajatel oleks võimalus näidata üles huvi esitada pakkumine lepingu sõlmimiseks.

Hanketeate esitamise kohustus on avatud hankemenetluse, piiratud hankemenetluse, konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse, võistleva dialoogi või innovatsioonipartnerluse korral. Teate avaldamiseks kasutatakse Eestis riigihangete registrit, mis on iseteeninduskeskkond hankijatele hangete läbiviimiseks ja ettevõtjatele neis osalemiseks. Registrist võib iga huviline leida infot avaldatud hangete, sõlmitud lepingute ja esitatud vaidlustuste kohta.

Oluline on juhtida tähelepanu, et hanketeade peab registrile olema esitatud piisavalt vara, et kõigil huvitatud isikutel oleks hankelepingu eseme olemusest ja keerukusest lähtuvalt objektiivselt võimalik pakkumus või hankemenetluses osalemise taotlus esitada. Alati tuleb hanketeade avaldada vähemalt seaduses sätestatud arv päevi enne sellega seotud menetluslikku tähtpäeva – kas hankemenetluses osalemise taotluste või pakkumuste esitamise tähtpäeva.

Hankedokumente ja hanketeadet võib muuta enne hanketeates määratud pakkumuste või taotluste esitamise tähtpäeva. Hanketeate muutmisel tuleb esitada riigihangete registrile hanketeate muudatus ja teavitada sellest kõiki pakkujaid, taotlejaid ja hankijale teada olevaid huvitatud isikuid. Hankedokumentide muutmisel peab hankija saatma muudetud hankedokumendid kõikidele pakkujatele ja taotlejatele ning huvitatud isikutele, kes on saanud hankedokumendid või kes on huvitatud isikutena ennast määratlenud veebilehe kaudu, kui hankedokumendid tehti teatavaks elektrooniliselt.

Seadused (Riigiteataja)

  • Riigihangete seadus⁠

Välised allikad

  • Riigihangete register⁠

Seotud artiklid

  • Pakkumuste hindamine ja pakkumuse edukaks tunnistamine

    Peale hankedokumentide avaldamist ning pakkumuste esitamist toimub pakkujate või taotlejate kvalitatiivne valik. Kehtiv Riigihangete seadus annab hankijatele võimaluse kasutada ka nn pöördmenetlust, mis võimaldab hankijatel kontrollida pakkuja või taotleja esmaste kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifikatsiooni vaid hankepassis esitatud teabe alusel. Kõikide asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist nõuab hankija sellisel juhul ainult edukalt pakkujalt enne hankelepingu sõlmimist. Pöördmenetlus (võimaldab hankijal alustada pakkumuste vastavuse kontrollist, seejärel liikuda kohe edasi eduka pakkumuse valiku juurde ja alles seejärel nõuda kvalifitseerimistingimustele vastavuse kohta dokumente ainult edukalt pakkujalt) on praktikas tekitanud palju segadust, mistõttu on oluline rõhutada, et soovi korral võib hankija jätkata ka varem kehtinud menetluskorraga ning esimesena sisuliselt kontrollida kõikide pakkujate kõrvaldamise aluste puudumist, seejärel kvalifikatsiooni, nõudes asjaomaseid dokumente või kontrollides andmeid ise.
    Loe artiklit
  • Pakkumuse esitamine

    Riigihangete seadus näeb ette erinevad hankemenetluse vormid. Hankes osalejate, pakkujate ja taotlejate jaoks tähendavad erinevad menetlusvormid erinevaid reegleid, erineva rangusastmega nõudeid ning sellega seoses ka erinevat haldus- ja rahakulu hankes osalemiseks. Hankemenetluse vale vormi valik ja selle tulemusena huvitatud isikute õiguste rikkumine võib olla hankija tegevuse vaidlustamise aluseks. Kõige tavapärasemaks hankemenetluse vormiks on avatud hankemenetlus, mis on pakkumuste tegemiseks avatud igale huvitatud isikule, kes vastab seaduses sätestatud tingimustele ja hankemenetluse käigus seatud võimalikele piirangutele.
    Loe artiklit

We law your business.

Andmekaitsetingimused⁠Andmekaitsetingimused⁠
Küpsiste kasutamise tingimused⁠Küpsiste kasutamise tingimused⁠
Kasutustingimused⁠Kasutustingimused⁠
Võta meiega ühendust⁠Võta meiega ühendust⁠

Autoriõigus © Fondia 2022. Kõik õigused kaitstud.