Lihthankemenetlus

Lihthankemenetlus on menetlusliik, mida kasutatakse võimalikest hankeliikidest enim. Samas on sellekohased seaduses sätestatud reeglid üsna napid, mis praktikas tähendab seda, et selliste menetluste läbiviimisel esineb palju ebaselgust.

Lihthankemenetlus algab hanketeate avaldamisega registris või väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena korraldamisel läbirääkimiste pidamiseks ettepaku(-te) tegemisega. Lihthankemenetluse korra määrab hankija riigihanke alusdokumentides. Lisaks võib hankija lihthankemenetluse korra määramisel lähtuda ka teistest riigihangete seaduse sätetest. Kõik, mis alusdokumentidesse kirja pandud on, seda peab ka järgima. Samuti peab hankija järgima riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.

Pakkumuste esitamiseks tuleb määrata mõistlik tähtaeg, lähtudes hankelepingu esemeks olevatest asjadest, teenustest või ehitustöödest. Seadus sätestab ka miinimumnõude ehk tähtaeg ei või asjade või teenuste hankelepingu puhul olla lühem kui viis tööpäeva ja ehitustööde hankelepingu puhul lühem kui viisteist päeva.

Oluline erinevus lihthangete puhul on asjaolu, et hankijal on lubatud pidada läbirääkimisi.