Hankelepingu sõlmimine ja täitmine

Hankeleping on hankija ja ettevõtja vahel sõlmitud rahaliste huvidega seotud leping. Hankeleping sõlmitakse edukaks tunnistatud pakkumusele hankijapoolse nõustumuse andmisega ehk eraldi lepingudokumenti ei ole vaja koostada. Hankeleping tuleb sõlmida riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel ja vastavuses edukaks tunnistatud pakkumusega. Lepingu sõlmimisele on kehtestatud kohustuslik ooteaeg, et mitteedukatel pakkujatel oleks võimalik hankija otsus vaidlustada. See tähendab, et hankija ei või sõlmida lepingut enne 14 päeva möödumist eduka pakkuja kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsuse kohta teate esitamisest. Riigihangetes, mille eeldatav maksumus on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär, tuleb hankijal kohaldada kümnepäevast ooteaega. Ooteaega ei pea kohaldama hankelepingu sõlmimisel raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemi alusel, väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral või juhul, kui muud liiki hankemenetluses on esitanud pakkumuse ainult üks pakkuja. Oluline on silmas pidada, et enne ooteaja möödumist sõlmitud hankeleping on tühine.

Hankeleping tuleb sõlmida kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui maksumus on vähemalt 20 000 eurot.

Hankelepingu täitmine allub lepinguõiguse põhimõtetele, välja arvatud hankelepingu muutmine, mis on imperatiivselt reguleeritud Riigihangete seaduses. Teisisõnu on hankelepingu muutmine lubatud ainult seaduses sätestatud korras. Eesti riigihankeõiguse kohaselt pole sõlmitud hankelepingu muutmine reeglina lubatud ning muutmine saab kõne alla tulla vaid teatud erandjuhtudel. Vt täpsemalt Vt täpsemalt [Hankelepingu muutmine].⁠

Kui edukas pakkuja ei allkirjasta hankija antud tähtaja jooksul hankelepingut või ei asu nõustumuse andmisega sõlmitud hankelepingut pakkujast tulenevatel põhjustel täitma – hindab hankija kõiki ülejäänud pakkumusi uuesti ja teeb uue edukaks tunnistamise otsuse. Lisaks on hankijal võimalik esitada lepingu sõlmimisest keeldunud eduka pakkuja vastu kahju hüvitamise nõue.