Lepingueelsetest läbirääkimistest tekkinud kahju

Mida kauem läbirääkimised kestavad, seda suurem on poolte usalduskohustus. Millist kahju hüvitamist oleks aga võimalik nõuda läbirääkimisi pahauskselt pidanud poolelt? Riigikohus on mitmel korral selgitanud, et kahju hüvitamise korral on oluline teha vahet olukordadel, kus seda nõutakse läbirääkimiste pahatahtlikkusest tingituna või juba sõlmitud lepingu täitmata jätmise tõttu. Viimasel juhul oleks võimalik nõuda ka saamata jäänud tulu hüvitamist, kuid läbirääkimiste puhul mitte. Pahauskselt lepingueelseid läbirääkimisi pidavalt isikult saab nõuda eelkõige läbirääkimiste ebaõnnestumise tõttu kasutuks muutunud kulutuste hüvitamist ehk nn usalduskahju. Siia alla kuuluvad näiteks kulutused, mis on kantud seoses läbirääkimiste pidamisega enne kehtiva lepingu sõlmimist. Silmas on peetud eelkõige läbirääkimistega kaasnenud sõidu- ja ajakulu, lepinguprojektide koostamise kulud, tõlgi või õigusnõustaja kasutamise kulu jms.

Kui aga läbirääkimised on viinud juba eellepingu sõlmimiseni, mis hiljem osutub vormivea tõttu tühiseks (näiteks kinnisvara tehingu puhul notariaalse vormi järgimata jätmine), võivad hüvitamisele kuuluvad kahjud olla oluliselt suuremad. Tähtis on siin küll see, et kahju hüvitamist saab nõuda vaid see pool, kes uskus lepingu kehtivusse ja vaid olukorras, kus teine pool teadis, et leping on tegelikult tühine.

Sellises olukorras saaks nõuda juba selliste kulutuste hüvitamist, mis seonduvad ka lepingu täitmise ettevalmistamisega: näiteks kulude kandmine laenuintresside maksmise tõttu seoses pangalaenu võtmisega tulevase lepinguobjekti ostmiseks, kulutused tulevase lepinguobjekti hindamiseks, projekteerimise alustamiseks jms.