Lepingu kohustuslik vorm

Teatud lepingutele on seadusandja, kas siis nende majanduslikku sisu või mõnda muud olulist aspekti arvestades, pidanud vajalikuks ette näha kohustusliku vorminõude. Seadusega on ette nähtud vormid näiteks üürniku või üürileandja poolt elu- või äriruumi üürilepingu ülesütlemisavaldusele (kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm), töölepingu sõlmimisele (kirjalik vorm), äriregistri registripidajale esitataval avaldusele (notariaalselt kinnitatud vorm), kinnisasja omandamisele või võõrandamise tehingule (notariaalselt tõestatud vorm). Kohustuslik vorminõue ongi tavaliselt kas kirjaliku lepingu või notariaalse lepingu nõue. Seadus võib seada lepingule ka kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi. Sellisel juhul peab leping sisaldama küll lepingu sõlminud isikute nimesid, kuid ei pea olema isiklikult allkirjastatud. Kui seadusest tuleneb lepingu kohustuslik vorm, siis etteantud vorminõudest kõrvale kalduda ei tohi, kuna vorminõudest kõrvalekaldumine muudab tehingu tühiseks.