Lepingud on siduvad

Seaduse kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingulistest kohustustest saab vabaneda vaid lepingulistel või seaduslikel alustel. Seaduslikeks alusteks on eelkõige tehingute tegemine eksimuse, pettuse, raskete asjaolude ärakasutamise, ähvarduse ja vägivalla mõjul.

Lepingu siduvuse põhimõte ei kehti aga olukorras, kus lepinguliste kohustuste vahekord on pärast lepingu sõlmimist muutunud. Lepinguliste kohustuste vahekorra muutumisel võib kahjustatud lepingupool nõuda teiselt lepingu poolelt lepingu muutmist poolte kohustuste esialgse vahekorra taastamiseks, selle võimatuse või ebamõistlikkuse korral aga ka lepingust taganeda või selle üles öelda. Lepingulisest kohustusest vabanemise aluseks on ka võimalus lepingust taganeda olulise lepingu rikkumise korral. Kuna leping on pooltele täitmiseks kohustuslik, siis omandab õigustatud pool lubatud soorituse täitmisnõude.

Lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust. Ainuüksi lepingu täitmise võimatus ei too kaasa lepingu tühisust või olukorda, justkui polekski lepingut sõlmitud.

Leping kehtib ka lepingupoole üldõigusjärglase suhtes. Leping, mille sisu, tingimused ja eesmärk pole lahutamatult seotud ühe lepingupoole isikuga, kehtib ka selle lepingupoole üldõigusjärglaste suhtes. Peamiseks üldõigusjärgluseks on pärimine, mille korral võtab pärandi vastu võtnud pärija üle oma pärandiosa suuruse raames kõik pärandaja õigused ja kohustused (v.a pärandvara inventuuri korral, kui selgub, et pärandvarast ei jätku vahendeid kõigi kreeditoride nõuete rahuldamiseks).