Vaata fondia.com

primary_areas

    Sisu puudutab Eesti seadusandlust.
     

    Üürilepingust üldiselt

    Üürilepinguga annab omanik asja kasutada teisele isikule tasu (üür) eest. Üürileandja võib olla ka muu isik peale omaniku, kui talle on selleks õigus antud. Üürilepingu objektiks on reeglina elu- või äriruumid, kuid tegelikkuses on üürilepinguga tegemist mistahes asja tasu eest teisele isikule kasutada andmise puhul. Üürilepingu alusel kasutusse saadud asja ei saa üürnik müüja, kinkida, pärandada, edasi üürida (kui leping selleks õigust ei anna), ümber ehitada ega muul viisil selle olemust muuta. Ainsaks õiguseks on sihtotstarbekohane ja heaperemehelik kasutamine. Üürileandja põhiõiguseks on üüri saamine ja üürniku põhiõiguseks võimalus kokkulepitud seisundis objekti kasutada.

    Üürilepingule sarnaneb rendileping ning neid eristab see, et rendilepingu objektiks on asi, mis majandamise tulemusel kannab vilja või toob muud tulu, mille rentnik võib endale jätta. Rendilepingu objektiks on reeglina tootmisüksus või põllumajanduslik maa.

    Seadused (Riigiteataja)

    • Võlaõigusseadus⁠

    We law your business.

    Andmekaitsetingimused⁠Andmekaitsetingimused⁠
    Küpsiste kasutamise tingimused⁠Küpsiste kasutamise tingimused⁠
    Kasutustingimused⁠Kasutustingimused⁠
    Võta meiega ühendust⁠Võta meiega ühendust⁠

    Autoriõigus © Fondia 2022. Kõik õigused kaitstud.