Üüri maksmise kohustus
Äripindade üürileping ja selle muudatused tuleks alati sõlmida kirjalikult. Eelkõige on see vajalik selleks, et oleks selgus osapoolte vahel sõlmitud kokkulepete sisus. Teiseks nõuavad raamatupidamise reeglid, et raamatupidamise algdokumendid oleksid vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Üüri maksmine tuleks kokku leppida perioodiliste maksetena teatud ajavahemike järgi, milleks tavaliselt on kalendrikuu. Kuid selleks võib olla ka kvartal, aasta või muu periood, mille pooled omavahel kokku lepivad. Kui üüritasu maksmise perioodilisuses kokku ei lepita, tuleb üür tasuda lepingu lõppemisel.
Kõrvalkulud peab üürnik kandma üksnes juhul, kui selliselt on üürniku ja üürileandja vahel kokku lepitud. Üürileandja peab üürnikule ka üürniku soovi korral näitama kõrvalkulusid tõendavaid dokumente, milleks võivad olla näiteks kolmandate isikutega sõlmitud lepingud või nende esitatud arved.
Kui pooled on nii kokku leppinud, siis peab üürnik andma oma kohustuste täitmise tagatisena üürileandjale tagatisraha, mis tagastatakse kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist, kui ei ilmne üürileandja nõudeid üürniku vastu. Äripindade üürilepingu pooled võivad nii selle perioodi kui ka tagatise suuruse mõistlikkuse piirides ise määrata. Äripindade üürilepingu täitmise tagamiseks võib kõne alla tulla ka pangagarantii kasutamine tagatisraha asemel.
Lisaks tagatisrahale tekib üürileandjal ka seaduse alusel pandiõigus üüritud pinnal asuvatele asjadele, kui pooled ei lepi kokku teisiti.