Äripindade üürilepingust üldiselt

Äripindade üürilepinguga antakse üürniku kasutusse bürooruumid, kauplusepind, tootmis- või teenindushoone vmt. Üürnik kasutab üürilepingu objekti oma äritegevuses ja erineb seetõttu eraisikust eluruumi üürnikust selle poolest, et teda ei kaitse eluruumi üürniku õigused. Äripindade üürilepingu pooled on võrdsed ja seetõttu tuleb hoolikalt jälgida, mida lepingusse kirjutatakse. Kui leping on sõlmitud mõlema poole äritegevuse raamides, siis kehtivad kõik lepingu sätted sellisena, nagu need kirjas on. Seda ka juhul, kui kaldutakse seadusest kõrvale. Üksnes teatud sätetest kõrvalekaldumine osapoolte poolt ei ole lubatav. Äriüürilepingu puhul tuleb silmas pidada, et äritegevus on seotud riskiga ja lepingu objekti kasutatakse kasumi teenimiseks. Kui riskid realiseeruvad ja/või kasumi teenimine ebaõnnestub, siis pole välistatud, et üürileandja peab üüritulu asemel leppima hoopis kahju kandmisega. Seetõttu on äripindade üürilepingu sõnastamisel oluline lülitada lepingusse sätted, mis võimaldavad probleeme ennetada, varakult vajalikul viisil reageerida ja pakkuda kindlust sobilike tagatiste näol.